Sini-sinine udu

Saigi valmis, mu suvise taeva värvi esimene peaaegu õige Haapsall. Muster käpakiri 1 (kuigi mulle see muster kellegi käpajälgi küll ei meenuta). Minu jaoks on need ikka õiekesed...

Lõng oli leedukate Micro (millel minu jaoks puudub see õige villase lõnga kohevus), varras, nagu Raamat käsib 3,5. Vardal silmi 120 ja ripsi ainult 208 (kui ma oleksin kudunud Raamatu soovitatud 240 rida, siis oleks see sallike mul järgi lohisenud). Mõõdud ka- 208 x 69 cm- ei ole 1:3, aga nibin-nabin... Mõõtudest veel- mina olen leidnud enda jaoks salli pikkuse ideaalse mõõdu. Kui ikka sall ulatub külgedele väljasirutatud sirgete käte vahel näpuotsast näpuotsa, siis ongi hää.
Pitsi kudusin külge, nagu eelnevalt ka lubasin. Kudusin ja olin õnnetu. Sest NII KOLE tundus...Mitte ainult äärepits, vaid ikka kogu sall. Kudusin ja kujutasin eredalt ette, kuidas ma kohe-kohe kogu salli üles harutan... Õnneks suutsin ennast natuke pidurdada. Kui vardad välja olin saanud, siis enam nii hirmus ei tundunudki. Ja kui raamile sai... siis tundus päris enam-vähem olevat ;)
Äärepitsist veel veidi- kaks viimast rida kudusin kahekordse lõngaga, et oleks natukenegi toekam see venitamise serv ja tundub, et see on tulevikuks üsna hea nipp.
Sõrmusest läks mu sall läbi nii mis ludises.

PS. Ühe Haapsall jagu on mul veel lõnga...

Pajulehelised sallijutud

Pajuleheline saigi valmis. Kunagi Sallihullu blogis ma kurtsin, et see on täiesti loogikavaba muster, mis ei saagi pähe jääda ja muster ei hakkagi jooksma. Nojah. Sedapuhku tegi see muster mulle üllatuse- osutus imeliselt loogiliseks ja kergesti omandatavaks. Elu imelised käänakud, eksole.
Sall on tehtud nagu ikka- Raasiku 8/2, varras 5,0, muster HS raamatust nime all Pajulehe muster, PK tal nime polegi ...Kui te nüüd pildile klikkate ja hästi head silmanägemist omate, siis võibolla näete te ka salli servapitsis mingeid mugulaid. Need on MB nupud, rohkemaks ma võimeline ei ole...Ja ma ei saa aru, kuidas inimesed koovad salle, mis on üleni nupulised...
Kududa oli mõnus, seda enam, et kui salli põhiosast oli alles pool valmis, tekkis talle juba ka omanik. Minu armsa sõbra emal oli juubel ja mulle tehti seda au, et minu näpust tuli juubilari tütre pere kink. Armsatele inimestele on alati hea midagi teha ja see pere on mulle väga kallis.
Sallipilti ka

.  

Haapsalu Käsitöölaadalt ostsin ma sellest päris õigest poest oma elu esimese päris sallilõnga (no või peaaegu päris- leedukate Micro) ja veeretasin pikalt mõtet, et mis oleks kui... No nüüd on siis niimoodi, et peale 5 (loe VIIT!!!!) korda harutamist on mul peaaegu päris Haapsall varrastel. Et miks siis "peaaegu"? Ikka sellepärast, et päris HS koovad Haapsalust pärit geneetilised sallikudujad, varrastel, mis on neile pärandatud  jne
Ja selle pärast ka, et mina olen progressiinimene- kui on juba kord geniaalsed inimesed loonud ringvardad, siis miks mitte neid kasutada sallile pitsi külgekudumiseks? Ärgu nüüd lugupeetavad Selle Õige Salli Kudujad pahandagu, aga minu sallile tuleb külgekootud pits. Jutud sellest, et see ei hoia vormi ja sakke ja mida kõike veel- minu kogemus seda infi ei toeta. Aga elame-näeme. Seda Minu Haapsalli siis ;)

Selle sügise moevärvid

Suve arenemise, sügise lähemale hiilimise ja kurva tõsiasjaga seoses , et kindamustrid olid ühes ja MB koos oma varraste ja lõngaga hoopis teises Eesti otsas tekkis olukord, et kududa OLI vaja. Kui mõte ei jookse ja imevingete ideede põud on käegakatsutav, aga kududa tahaks... võttis MB taaskord varrastele kindad, sellised lihtsakesed, kitsesilmalised. Muster on peas ja asi see siis kududa pole.
Tõsi- kindad pidid tulema natuke väiksemad, kui eelmised, sinivalged. Läks aga teisiti. Kitsesilmalised on hoopis natu suuremad saanud, no nii kuueaastasele inimesele umbes.

Natuke nalja ka - lõpetan ma laupäevahommikul oma kindapaari, kohvitass kõrval ja taustaks rääkimas tibisaade "Hooaeg"... Ja mis ma kuulen- "selle sügise moevärvid on....,.....,roheline...., pruun,...." Vot mis lugu! Enesele teadmata olen ma maha saanud ju suisa moeröögatusega ;)
Näitan  pilti ka, muidu puha jutt.

Nüüd te ilmselt küsite, et miks ometi selline värvivalik, et kas MB on veidi meeltest ära või mis...

Tegelikult juhtus veidi enne kuduigatsuse pealetulemist tore lugu.  Helistas mulle üks mu hää sõber ja küsis, et kas mul lõnga vaja on. Tõeliselt kummaline küsimus- kuduinimesel on ALATI lõnga vaja! Ja kui ei ole vaja, siis tema viskab kastitäie lõnga prügikasti... Sellise pühaduseteotuse peale ma karjatasin, et on vaja ja kohe on vaja ja tuleb viivitamata see kast mulle toimetada. Saingi kastitäie. Isegi koilennukid ei olnud selle varanduse kallal maiustamas käinud.Need kindad on siis sellest kastist leitud lõngast tehtud.
Kastis oli peale tavalise lambavillase veel 9 tokki meriinot ja siis veel 7 tokki meriinot  ja veel nipetnäpet. Selline lõnga-rescue oli. Tükk aega oli tunne, nagu oleks kassipoja merekoolist päästnud ;)

Lubatud nõelapadi

Tänagi on jutt lühike, sest enamvähem kõik olen ma tikkimise kohta juba öelnud. On jah keeruline...ja muster ei taha kuidagi saabaste peale minna...ja sõrmeotsad on ka hellad... aga hoolimata eelpoolloetletud jamadest on see siiski  imeliselt meditatiivne tegevus.
Istusin täna peale tööd "natukeseks" laua taha ja lõpetasin kolm tundi hiljem. Nõelapadja toorik oli ammu valmis, aga kuidagi ei tulnud vajalikku mõtet ja plaani. Täna siis tuli.
Tulemus on siin.

Mustrit viksisin natuke maha "Eesti tikand 1"-st, aga  asja arenedes lisasin omaloomingut :)
Vabandan pildi kvaliteedi pärast. Elektrivalguses pildistamine on natuke probleemne...

Väga demokraatlik kleit Miale . Õpetus

Nüüd olen ma siis järgmise"seda ma tegema ei hakka"- asjaga maha saanud. Demokraatlik on see kleit väga lihtsal põhjusel- enam-vähem kõik on kuduja äranägemisel :)
Panin kirja oma esimese kuduõpetuse. Loodan, et sellest on soovijatele abi. Ja et sellest on võimalik aru saada.
Ainult üks palve- ma ei tahaks, et selle järgi hakatakse tegema kleite müügiks.
 Nüüd siis õpetus. Palun leebet suhtumis mu esmassündinusse!

Väga demokraatlik kleit Miale

Tegemist on üsna lihtsa kudutööga, kui point’ile pihta saada J

Mina kasutasin selle kleidi kudumisel ringvardaid ja sukavardaid nr 2,5

Lõngaks Capri ja Linate Cotton, mida kulus 4 toki ringis.

Kleit on üles ehitatud kahes osas.

Mõõda ümbermõõt rinna alt, või sealt, kust Sinu arvates peaks algama pitsiline osa. Arvuta oma kudutiheduse järgi vajalike silmade  ja mustrikorduste arv. Antud mustril (vausaba) on mustrikord e Rapport 8 silma lai. Minu kleidil oli 16 mustrikordust ehk siis 16x 8

Nii tekib kleidikesele 16 paani, mis ÕS arvelt laienevad kellukaks.

I I O 3Ü O I I -

I OI  3Ü I O I -

O I I 3Ü I I O -

I on parempidine silm

- on vasakpidine silm

O on õhksilm

3Ü on kolm ületõstmisega kokku, eksole J

Paani laienemine toimub ,kui vabalt valitud kohas mustrikorduses jätta ära üks 3Ü. Ära unusta samas kudumast ÕS! Sümmeetria tekib nii, et see ära jääv 3Ü on alati ühes kohas, nt esimene 3Ü.

I I O 3Ü O I I

I OI  3Ü I O I

O I I  I   I I O

 Esimesena kootakse pitsiline seelikuosa (ülevalt alla, Haapsalu salli lõpetusega, et serv mõnusasti veniks)

Kui seelikuosa on kootud sobilikku pikkusesse ja HS võttega maha kootud, siis korjatakse ülevalt (sealt, kust kudumist alustasid) silmad ringvarrastele üles ja kootakse kleidi pihaosa (2-3-5 cm või nii, kuidas hea tundub). Tark on jagada silmad pihaosal kaheks võrdseks osaks, et tekiks kleidi esi-ja seljatükk. Siin aitavad hädast välja silmusemärkijad.

Käeaukude juures kudusin sellel konkreetsel kleidil nii esi-, kui ka seljatükilt maha 8 silma, et käeaugud kiskuma ei hakkaks ja kandjal ikka kleidis mõnus toimetada oleks. Silmad jaotasin esitüki ja seljatüki vahel 5:3. Ikka nii, et esitükilt rohkem ja seljatükilt vähem. Inimese keha on ju nii ehitatud J

Sobival kõrgusel luuakse juurde käeaukude jagu silmuseid.

NB! Tee koetiheduse järgi arvutused. Näiteks nii, et kui käeava kõrgus käe alt õlani on 15 cm, siis arvuta välja mitu silma mahub sinu kudutiheduse juures 15-cm-le ja KORRUTA saadud arv kahega. Käeauk koosneb ju kaks korda kõrgus kaenlaaugust õlani, eksole J

Saadud arv silmi luuakse lihtsalt juurde (mina teen seda ringvardale, aga väiksema kleidi juures on kasulik luua silmad sukavarrastele) Nüüd koo lihtsalt ca 3-5 ringi parempidiste silmadega läbi, et tekiks mõnus avarus.

Nüüd alustatakse tavalist alt-üles raglaani kudumist. Mina võtsin kolm ületõstmisega kokku igal real, aga seda võib teha ka üle rea. Üle rea on kokkuvõtmine laugem, ilmselt sobib see võte rohkem, kui kood kleiti suuremale lapsele.

Nüüd on ilmselt muutunud kudumine ringvarrastega ebamugavaks- mine julgelt üle sukavarrastele!

Koo raglaani niikaua, kui saavutad sobiva suuruse, kust lapse pea läbi mahub. Nüüd tee mõned read soonikut (nt 5 rida) ja koo edasi lihtsalt parempidist kudet, et lõpetamisel tekiks kelmikas rull. Lõpeta kindlasti HS võttega, et tekiks mõnusalt veniv serv.

Nüüd korja silmad üles käeaugust ja koo soonik (või koo pikemad varrukad ja lõpeta need soonikuga). Korda sama teisel varrukal. Jälgi, et üleskorjatud saaks mõlemast käeaugust sama arv silmi. Sümmeetria on siin oluline!

Pese kleit läbi, triigi (kui lõng seda lubab), pane uuele omanikule selga ja imetle komm-tüdrukut!

Kui miski jääb arusaamatuks, siis võta minuga julgesti ühendust. See on minu esimene kirja pandud kuduõpetus ja arvata on, et sellest võib olla keeruline aru saada ;)

Kui te selle õpetuse järgi kootud asju oma blogis näitate, siis palun viidake ka minu blogile www.martabertak.blogspot.com  

Õpetus on isiklikuks kasutamiseks!

Tänan!

Ikka teie Martaberta Kompulsiivkuduja

Tõestuseks, et ma lihtsalt udu ei aja... Preili Mia isiklikult oma kleidis. Näo järgi otsustades on tal selles üsna mõnus:)

Kadrina lapiline ristikiri

Täna pikka juttu ei tule. Tuleb üks paar lastekindaid, mis on kootud Kadrina lapilises ristikirjas. Muster on Aino Praakli kirikinnaste voldikust, aga kindlasti leidub seda veel siin ja seal.

 Kinnastel on juba omanik ka olemas. Need "lapilised"hakkavad soojendama ühe vahva põnni pisikesi pihkusid;)

Suvine kleidike

Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks sai Mia kleit valmis. Kuna tegemine võttis oodatust palju rohkem aega, siis "kasvatasin" ma kleiti koos lapsega. Ma väga loodan, et  mahub selga ja meeldib ka. Ja kui ei mahu, siis kerge vaevaga saab sellest kleidist teha seeliku...
Analoogset kleiti olen ma varem ka kudunud ja kuna see istus omanikule  nagu valatult, siis loodan, et seekord ei ole teisiti. Eelmine kleit oli selline http://nagi.ee/photos/martaberta/14928313/in-set/224879/
ja uus versioon on selline

 Kootud nagu ikka Caprist ja Linate Cottonist.
Huvilistele teadmiseks, et "hüvasti nooruseid ehk prošai molodoste" müüakse Balti jaama turul, üsna  jaamapoolsete väravate juures. Letil on suve puhul kalossid ja kummarid, aga kui küsida, siis tuuakse ka "noorused" välja. ;)

Kuljustega edevusasi

Nagu ma ütlesin, et nüüd läheb lahti.Vildist prosse ja preese saate te ilmselt mõnda aega näha õite tihedasti.
Mõned kuud tagasi tuunitud kampsun vajas hädasti kinnituselementi ja kuna nööpide etteajamine ei ole mu lemmiktegevus (üldiselt olen ma nõelaga suhteliselt abitu), siis tundus preesi viltimine ja tikkimine just paras :)
Kampsun ise on siin

ja tema uus kinnituselement siin

Nüüd käin ja kõlisen uhkesti nagu Muhu pruut ;)
Lahe töö see preesiviltimine- saab oma möllavat fantaasiat täielikult rakendada. Eelmise postituse punane oli suht täpselt kopeeritud raamatust. Sinise juures oli oluline kuljuste olemasolu, ülejäänu tuli töö käigus.
Järgmine asi on ilmselt ema nõelapadi, toorik on valmis ja ootab ainult kaunistusi ja tikandit.
Loomulikult on poolikuid töid veel- mu pisisugulane Mia (7 kuud) saab ilmselt enne mehele, kui ta kootud suvekleidike valmis saab.Teha polegi eriti midagi, aga no ei hakka kätte...
Tellimustöö kootud kott on ka valmimisjärgus ja üks pajulehesall on varrastel ja üks kampsun ootab oma aega ja... no ja nii edasi.
Aga loodame parimat :D

"SEDA ma küll tegema ei hakka!" ütles MB sügava veendumusega

Jutt käib tikkimisest. Ja nii ongi, nagu ütleb üks staarstilist televiisorikastis.
Elasin ma selles veendumuses, et tikkimine pole kohe üldse minu jaoks- no tubli 30 ja pluss aastat. Jah, mulle meeldib tikandit vaadata, ma imetlen inimesi, kes suudavad seda teha, aga enda jaoks pidasin ma seda raketiteadusest veel mõned levelid kõrgemaks pilotaažiks. Et ma ise tikiks midagi enamat, kui pisipisike ristpistes asjake- no ei! Lihtsalt neljandas klaasis kokkukäkerdatud nõelapadi on mul veel liiga värskelt meeles - seda enam, et ta, kuramus, on tänase päevani mu ema nööbisahtlis nagu elav mõnitus. Ühesõnaga- liialt traumaatilised mälestused pole lasknud selle käsitööliigiga tegelema hakatagi.

Aga nagu te arvata võite, ei tulnud ma ju pühapäeva hommikul teile pajatama oma traumaatilisest šokist neljandas klassis tikkimise tunnis.

Pika sissejuhatuse mõte on alljärgnevas, ehk siis KUIDAS MB NÕELA OTSA SATTUS.

Asi algas täiesti süütust viltimise õpitoast, mida tuli meile andma käsitöömeister Eve Burmeister. Tema asjatab sellises kohas  http://wegawrk.wordpress.com/inimesed. Muide, tegemist on vapustava õpetajaga!
Kõik oli ilus ja kena (ja kontrolli all) selle hetkeni, kui ta tõmbas kotist välja näidistööd. Eesti sõlgedest ja preesidest inspireeritud vildist ehted, rikkaliku tikandkaunistusega.
Ja siis oligi otsas! Martaberta istus laua taga, maniakaalne läige silmis, ja viltis ning TIKKIS endale kuhiksõlge. Kindlasti saavad nüüd päristikkijad naerust tilgad püksi aga mulle mu tikitud sõlg meeldib! Tõsi, hetkel töötab ta ajutiselt nõelapadjana...

Et õpitut kinnistada, siis tegin endale hiljem, kodus, veel ühe sõle. See sai pikalt laagerduda ja mulle endale meeldib ta oluliselt rohkem.
Silmadega prees  ehk kärniline sõlg on Eesti aladel üsna levinud kaunistuselement. Lappasin hulgaliselt pilte netis, aga lõplikuks eeskujuks oli ikka "Meite Muhu mustrites" lk 221 olev prees. Minu silmadega prees hakkab kaunistama mu musta mantli kraed ;)

Karta on, et selliseid (või natuke teistmoodi) sõlgesid-preese tuleb veel. Ja ema saab kiiremas korras endale uue, tikitud, nõelapadja kah (vana viskan ahju ja istun põlev ahju kõrval niikaua, kuni mu tikk-käkk on lõplikult otsa saanud!)
Ja viltsaabaste otsingud on ka alanud. Oh isver, mul on nii suured plaanid!
Ja teate, mis ma pean ütlema- tikkimine ON mõnus!

NN=EN mustrilehed

Tegin oma vanades NN mustrilehtedes inventuuri ja avastasin, et mõningad numbrid  mul topelt. Tahaksin ülejäägid mõnele toredale käsitööhuvilisele ära anda. Et traditsioon ei kaoks ja et  keegi veel võiks neist inspiratsiooni ja mustriabi leida.
Numbrid on järgmised:
1957- mai
1963- sept, nov
1965 - juuni
1966- okt
1973-märts, aug,sept, okt
1974- apr, juuli
1975- sept
1976- jaan, apr, aug
1977-veebr x2 aug, sept, nov
1980- veebr, märts,juuli, okt, nov
1981- aug
1982- jaan
1983- aug, okt
1984- jaan, aug
1985- juni

Palju kudumise- ja heegeldamismustreid, tikkimist, kootud linikute mustrid (1957),kindaid, mütse, muhu pätid jne. Kindlasti leiab igaüks midagi huvitavat ja vajalikku!
Mustrilehed on normaalses seisukorras (mõni nagu uus ja mõni ka natuke rebenenud) ja kõik on kasutatavad
Nii et, kui on keegi, kes oleks nendest maiuspaladest huvitatud (või kui Sa tead kedagi, keda nad võiksid huvitada), siis võta minuga julgesti ühendust!

Merelised traaditööd

Endalegi ootamatult tabas mind traadikeeramise isu. Ja nagu me teame, et parim viis ihadele vastu hakata on neile järele anda, nagu kunagi ammu ütles üks ihade ja nendega võitlemise asjatundja.
Ega siin mingit pikka juttu polegi. Kivid, looduslike aukudega, loomulikult, on korjatud Ida-Virumaalt, Liimala rannast.  Merikarbid on ostetud ilmselt Jyskist mingi kodukaunistamise tuhina raames. Traat 0,6 ja 0,8.
Koosmõjus on antud kasutatud materjalist vormunud ripatsid, mida kaelas kanda.

Jälle labakud

Need kindad on nö plaanivälised. Lihtsalt ühel hetkel, kui ma järjekordselt kaevasin NN mustrilehtedes, et leida järgmiste kinnaste mustrit, jäid mulle silma muhuaineliste särkide tikkimise mustrid. Ikka nii Muhu, kui üldse Muhu olla saab! Linnukesed, keerulised ja imekaunid ohakad (ma arvan, et need ON ohakad!) kaheksakannad ja muud vidinad. Ilus, noh! Paar päeva käisin ringi ideega, et mis oleks kui... Siis arvutasin, arvutasin veel, leiutasin kindatippu need kaks musitavat linnukest ja alustasin tööd.
Mis juhtus kasutusel olnud Pony varrastega- seda te lugesite ilmselt juba eelmine kord.
Aga lõpuks said mu Muhuainelised valmis ja siin nad nüüd siis on. Loodan, et päris muhukad ja muu saare-rahvas ei solvu mu peale, et ma nende mustritega nii vabakäeliselt ümber käin. Aga mis teha, "Meite Muhu mustrid" on mullegi oma mõju avaldanud. Kuigi ma pole senini lahendanud minu jaoks põhilist küsimust- kuidas mahutada varrastele 30 silma kinda jaoks...On seal raamatus üks kindakiri, mis mul lausa hinge kriipimas käib.
Aga pika jutu kinnituseks- kindad on siin.

Üks tore kohtumine oli mul lõppeval nädalal veel :) Trehvasime Pisihaldjaga "loominguliseks välkkoosolekuks". Ma väga loodan, et üsna varsti näete te meie kohvitamise tulemust...

Teile kõikidele aga ilusat suve jätku! Jällekohtumiseni!

Puhkus läbi...

Kallid külalised, te olete mulle oma tähelepanuga väga palju rõõmu teinud. SUUUUUUUR suur aitäh teile kõikidele.
Kõigepealt on mul teile kurb teade, Martaberta Kompulsiivkuduja tõmbab homme selga oma lapivormi ja läheb taas barrikaadidele(teenistusse siis) Puhkus on saanud läbi ja see teeb MK-le koledasti kurbtust. Mõelge ise- millal veel saab MK kududa, kududa, kududa, nonstop, päevade kaupa, lõõskava päikese käes? Õige- alles järgmisel suvel.
Aga praegu tahan ma teile näidata oma puhkuseplaani kahte viimast kindapaari.
Mustrid, nagu ikka NN mustrilehtedelt, lõng Liisu käsitöölõng ja Jõgeva (oeh, ma tahasss nutta) 8/2

Ja selliseks muutuvad Pony 1,5 vardad peale ühe kindapaari kudumist! Kusjuures ma ju väänasin neid pidavalt sirgemaks ka veel! Uskumatu, millist saasta meie poodides täiesti süüdimatult müüakse. Varraste hind ca 3 EUR, tegelikult peaks neid olema komplekt per kinnas... Addid lähevad kõveraks, Ponyd lähevad veel kõveramaks- ja jumal näeb, ma ei vääna neid õnnetuid vardaid looma jõuga!



No keeldub see vardapilt teisega samale joonele asumast! Mis mul ikka teha- olgu siis selline kõver postitus!

Ühed kindad on veel peaaegu valmis, aga kuna neil ei ole veel kaubanduslikku välimust, siis neid näitan ma kunagi hiljem.
Lisaks kinnastele sain ma valmis ka ühe kaaresalli. See oli tellimustöö (mis näitab veenvalt, et on teisigi, kes juba talveks valmistuvad). Kaaresall, nagu kaaresall ikka. Lõng türklaste Alize  Angora Gold (10% mohääri, 10% villa ja 80% akrüüli). Servapitsiks kasutasin Haapsalu salli raamatust ja PK-st tuntud pajulehe kirja. Huvitav, seekord allus see muster väga kenasti loogikale...

     Väikese iiri roosi heegeldasin ka, et proua uus omanik saaks seda siis mantlikrael või sallikaeluses kanda. Tundub, et kõik asjaosalised jäid rahule, mis ongi ju kõige olulisem, kas pole?