Nagu ma ütlesin, et nüüd läheb lahti.Vildist prosse ja preese saate te ilmselt mõnda aega näha õite tihedasti.
Mõned kuud tagasi tuunitud kampsun vajas hädasti kinnituselementi ja kuna nööpide etteajamine ei ole mu lemmiktegevus (üldiselt olen ma nõelaga suhteliselt abitu), siis tundus preesi viltimine ja tikkimine just paras :)
Kampsun ise on siin
ja tema uus kinnituselement siin
Nüüd käin ja kõlisen uhkesti nagu Muhu pruut ;)
Lahe töö see preesiviltimine- saab oma möllavat fantaasiat täielikult rakendada. Eelmise postituse punane oli suht täpselt kopeeritud raamatust. Sinise juures oli oluline kuljuste olemasolu, ülejäänu tuli töö käigus.
Järgmine asi on ilmselt ema nõelapadi, toorik on valmis ja ootab ainult kaunistusi ja tikandit.
Loomulikult on poolikuid töid veel- mu pisisugulane Mia (7 kuud) saab ilmselt enne mehele, kui ta kootud suvekleidike valmis saab.Teha polegi eriti midagi, aga no ei hakka kätte...
Tellimustöö kootud kott on ka valmimisjärgus ja üks pajulehesall on varrastel ja üks kampsun ootab oma aega ja... no ja nii edasi.
Aga loodame parimat :D
Iiiilus sinine ja kuljused! Ja mul tuli täiesti talvetunne nyyd peale. Ja see tunne ei olegi selliste asjade seltsis paha tunne. Mul juba kujutlus jookseb, kuhu kõikjale seesuguseid vidinaid kaunistuseks kinnitada saab. Ma hakkan vanas eas edevaks muutuma. Nii, et lase käia!! Nii ilus on vaadata :)
VastaKustuta:)
VastaKustutaMa arvan, et mind innustada on liiast. Mul niigi märatsev edevus ja vidinaiha...
Hehee, looda Sa, et me Sind innustamata jätame! Mida muud me siin siis tegema peaksimegi kui imetlema ja innustama :D
VastaKustutaNii ilus prees. :)Ja las ta kõliseb, ongi armas. :)
VastaKustutaMul ka kiheles see preesi tegemine... ammu... aga kuum suvi ja muud tööd tulid vahele. :)