Aasalised või haasulised või narmalised või narmastega kindad

Viimasest postitusest on möödas aega nagu merd. Viimasest kudutööst oluliselt vähem aga mida ma neist ester-sokkidest ikka näitan, eks neid ole ju elus kootud kah juba mõnigi paar.
Aga täna näitan ma teile lumelükkamise kindaid vol 2 ( või juba 3?) Kuna meie peres on lumelükkaja minu isa, siis ilmselgelt on need kindad talle kootud. Vana inimene, käed külmetavad, seega oli selge, et teha tuleb need kindad eriti soojad. Juba ammu isutas mul neid lapsepõlvest tuttavaid seest aasadega hirmpakse käpikuid kududa, sest ma polnud seda varem teinud ja iga uus oskus on ju kulda väärt.

Kindatellimust papilt kätte saada oli terve ooper :D Ikka see vana laul, et "oh, mul pole midagi vaja" ja "mul on kindaid küll" ja "mul sõrmed nii külmetavad..." ja "ma ei taha sind kuidagi tüüdata, sul on niigi palju tööd" Ehk siis selgemast selge oli, et kindaid on vaja ja need oleks meelepärane aastalõpukingitus küll. Võtmefraasiks sai minu poolt pillatud, et " ma tahan neid kududa, sest ma tahan PROOVIDA" ja et " saa aru, mina kududes puhkangi".
Kindatellimus käes algas keerulisem osa- KUIDAs kurat need aasad siis sinna kinda sisse ikkagi saavad ja ka jäävad?
Sõber Pille-Riin koob neid aasalisi iga  aasta aga tal ei ole aasad jäigad, st võivad lahti joosta ja töökinnastel ma seda ei tahtnud. Otsisin netist aga muud ma targemaks ei sdaanud, kui et lisaks aasalistele kutsutakse neid kindaid ka haasulisteks ;)
Kuna selget õpetust polnud kuskilt võtta, siis otsustasin kasutada vana ja head "katse-eksituse-meetodit"
Kudusin oma loogikat jälgides ja tulemuseks olid sellised miniatuursed miljon jänest aga mulle sihuke lahendus päris meeldib ;)
Hiljem selgus muidugi, et ma ei ole mingit uut tehnoloogiat leiutanud vaid tegin täpselt nii nagu targad raamatud on ammu enne mind kirja pannud. Aljasmetsa III-VI klassi kudumise ja heegeldamise õpik näiteks ja ka vana ja hea 1953 aasta Silmuskudumine. Seega katse midagi uut leiutada kukkus seekord läbi. Rõhk sõnal "seekord" ;)
Vardad seekord 2,0, lõng mingi nimetu maavillane, mille jämedus kaldub jämmemaks kui 8/3. Randmes 15 silma, labaosas 18 silma vardal. Ehk siis ühed tummised tükid on need papi kindad. Proovis, ma lasin tal neid ikka paar korda kätte ka proovida, et kliendi hinnangut saada, ütles paps kuldsed sõnad: "Need on täpselt parajad kindad vanainimesele" Mina lisasin sinna juurde, et või väikelapsele. Mis iseenesest ei olegi ju suur vahe. Igal juhul tundub, et minu paps ootab oma uusi kindaid päris hea meelega kohe.
Panen paar pilti ka, et teie ka jäneseid näksite ;)

Ja pidage meeles, et ka kõige pimedama (ja karvasema) tunneli lõpus paistab alati valgus, saagu mis saab :D

Ilusta vana aasta lõppu teile ka kõike kaunist algaval aastal! Kudumisteni, kallid!

Kurja suuga ehk Lugu sellest, kuidas asjad vahest algusest saati kriiva kisuvad

Tegelikult mõtlesin ma pikalt, kas seda postitust üldse kirjutama hakata. Lasin asjal natuke settida ja seda puha lootuses, et ehk läheb üle. No ei lähe.
Kunagi aasta alguses tuli Fookus Meediast pakkumine kirjutada kamba peale kokku üks sokiraamat. Noh, pole ju paha plaan. Kõik justkui sujus ja ideid oli ja ikka nõnda edasi. Ja siis lajatas (minu jaoks lajatas, ilmselt ülejäänutele oli see tingimus OK) teadmine, et sokimuster peaks olema rahvuslik. Ja mul plaksti blokk peal! Tee või tina- mida pole, seda pole. Ideeikaldusele lisandus elu gripp, mis murdis mu maha kuuks ja natsa pealegi. Põdesin ja ikka ei ideepoegagi. Aga mustriesitamise tähtaeg muudkui lähenes.
Ühesõnaga- keeruline oli ja mingit ahaaakuivägevasi- tunnet ei tekkinud. Kusjuures kududa oli päris mõnus ja minu arust sai muster ka täitsa rahuldav. Selline tagasihoidlik ja lihtne.
Varras 2,0, lõng 8/3, vardal 16 silma

Sokid said valmis ja ammuilma äragi saadetud ja siis ilmus raamat.
No kui ma ütlen, et ma olen pettunud, siis ma ei ütle suhteliselt mitte midagi... Või noh, minge poodi ja vaadake ise. Ja võrrelge sokiautorite enda tehtud pilte profifotograafi tööga... Ja siis otsustage...
Ma ei salli seda, kui lubadused ongi vaid lubadused. Ah... :(

Kõdisokid

Kudusin sokke, sest nagu ma juba kuskil eespool kõnelesin - sokkidel on minekut. 

Planeerisin täita oma sokivautšeriga antud lubaduse, aga näe, võta näpust (või hoopis varbast?)- sokkidele tekkis hoopis teine omanik.  Aga on, nagu on.

Miks kõdisokid? Sest kudumise ajal oli kogu aeg kole kõdi ;) Lõng lihtsalt oli nii jube kare. Ma tõesti tahaks teada, millest austatud poolakad ( või leedukad ?) seda lõnga teinud on. Suutsin tuvastada heinapakinööri ja ohtralt mingeid rohulisi elemente, ühtlasi kaldun ma arvama, et on kasutatud lihalammaste villa. Tulem oli ikka tõeliselt karm- nagu karjalapse põli ;)

Kudusin ja sõna otseses mõttes kihistasin naerda- olukord tundus täiesti absurdne.  

Kudusin ühe soki valmis ja pesin ära, et oleks lõplikult selge, kas neid sokke on üleüldse võimalik jalga panna. Pesu tegi asja oluliselt paremaks ja seega sündis ka teine sokk. Uute asjade omandamise käigus proovisin kududa uut moodi kanda- Hiiu kand Tööpingi moodi. Mulle igatahes meeldis.

Tavapärased tehnilised andmed ka. Lõng on Balti jaama turult ostetud jämeduses ca 7/3 (enam ei ostaks), kudusin masohistlikult vardaga nr 2,0, vardal 15 silma. Sokid on ausad ja ilmselt kulumatud ;)

Jälle tuleb tunnistada, et kunstilise tulemusega tänane töö just ei hiilga...

Roosid lumes

No ei ole minus seda modernse inimese enesepiitsutamise kirge.
Selle asemel, et pureda inglise keele grammatika kallal mina lihtsalt vedrutan kaks päeva diivanil, vahin aknast välja, lürbin teed, luban endale, et kohe-kohe ma tõusen ja võtan selle Grammary kätte ja kus siis alles algab aega... Tühjagi ta ei alanud (ega ma ju ei läinud selle grammatikaraamatu järgi ka)
Mina hoopis kudusin kooliaegse pinginaabri tütrekesele käpikuid. Tali tuli maha ja minu õrn tädisüda küll ei kannatanud mõtet, et laps (no kes enam niiväga laps ei olegi) on külmas talves paljakäsi.Tõenäoliselt ta päris paljakäsi ei olegi- suure tõenäosusega on tal kindaid rohkem kui üks paar, aga enivei...Teatavasti on IGA ettekääne hea, kui on vaja leida põhjus midagi mitte teha. Aga läks nagu läks ja las läks, seda enam, et tänases koolitunnis sain ma täitsa keskmise koolipoisi tasemel hakkama ;)
Läks siis roosiliselt. Kui ma tavaliselt võtan kindamustri ette ja koon selle järgi, siis seekord tegin teisiti. Ma teadsin täiesti kindlalt, et tahan Marie kinnastele kududa roosid. Oli kohe selline tunne... Nimelt oli see muster mulle lõikelehti lapates silma jäänud ja kudumist planeerides läks enamus aega õigete rooside taasleidmisele. Sahtel oli nimelt mu mustrilehtede hunnikust mõned kaasa haaranud ja sahtlitagusesse Kadunud Asjade Maale toimetanud. Oi ma otsisin... Aga leidsin lõpuks!
 Edasi läks kõik imelihtsalt. Teine detail, mida ma kindlalt teadsin oli see, et randmed saavad vanaaegsete kinnaste eeskujul viltuse sooniku. Kindaid tellides rääkis Marie kogu aeg lumest, mis ei tohi kuskilt sisse pugeda ja seega küsimusi ei olnud- randmed tulevad. Lisaks mustrilehe roosidele tekitasin omaloomingulise kindatippu, et kõik klapiks.

Viltuse sooniku kudumisskeemi annan ma siinkohal ka, ehk on kellegil sest abi. Asjal on tegelikult ainult kaks nippi- silmuste arv peab jaguma kuuega ja mustrit kootakse igal real (st paarisridu lihtsalt läbi ei koota!)
1.Kalle paremalt vasakule: koo rida läbi, teine rida(ja kõik järgnevad)- P, P, 2 vasakpidi kokku, P, P, Õ
2. Kalle vasakult paremale: koo esimene rida läbi, teine rida (ja kõik järgnevad)- P, P, Õ, P, P, 2 vasakpidi kokku
Põhimõtteliselt võib need kokkuvõtmised teha ka parempidi, aga vasakpidised kokkuvõtmised annavad reljeefsema tulemuse, mis rohkem soonikut meenutab.

Nüüd siis pisut pilte kah. Ilm on pime ja ega õueski teabmis heledamad need pildid poleks tulnud. Aga on nagu on. Mustriskeem, kui kellegil peaks tahtmine selle järgi midagi teha, on pärit NN mustrilehelt nr 8, aastat ei ole peetud tarvilikuks mustrilehel ära märkida

 Lõng ikka tavapärane 8/2, jumala tundmatut päritolu ja roosa Looduskera  košenilliga värvitud (läheb pesus ikka päris palju heledamaks) Varras tavapärane 1,5

Loodame, et Mariele tema kindad meeldivad!
Aga nüüd ma lähen päriselt inglise keelt õppima, ausõna!

Insener Igori struktureeritud südameasjad

Elas kord Insener Igor. Igor elas koos Mammaga, kes oli Igorile sünnist saati sisendanud kolme asja. Esiteks: Igor on kingitus maailmale. Teiseks: Igor on kõikides asjades maailma parim ja kolmandaks, kõige tähtsamaks: ühtegi sellist naist, kes Igorit tõeliselt vääriks, maailmas ei ole. Igor oli Mamma teesidega isegi väga nõus

Igor oli mees parimais aastais, no nii nibin-nabin neljakümnene. Insenerina oli Igor keskpärane, mis iseenesest oli suur ime ja anomaalia, sest kõigepealt oli Igor Imeline Imik, siis Vaimustav Väikelaps, koolis sai Igorist Õpetajate Lemmik ja ülikoolis peeti teda Lootustandvaks Noorteadlaseks. Ülikooli lõpetamise järgselt sai Igorist Imelise Inseneri asemel aga kohutavalt Igav Ja Tüütu Vanapoiss, insener ka muidugi, nii muuseas.

Igori naisevõtuplaanid luhtusid alati vääramatu järjekindlusega. Seda loomulikult selle pärast, et alati sattusid Igori teele harimatud ja rumalad matsiplikad, kes ei olnudki Igorile sobilikeks partneriteks. Kord ei osanud pruudikandidaat kõndida, siis jälle hingas ta valesti, kord olid juuksed liiga pikad, siis jälle liiga lühikesed. Juhtus sedagi, et kõik muud parameetrid olid justkui paigas, aga vot häälekõla ei sobinud teps mitte...

Tõsi, Igor püüdis alati  pruudikandidaate õpetada-juhendada ja jagas lakkamatult hinnalisi õpetussõnu, kuidas tõeline naine kõndima või hingama peaks. Rumalad plikad aga ei osanud seda vääriliselt hinnata ja peale esimest kohtingut ei tahtnud Insener Igorist enam mitte midagi teada.. Ühesõnaga- alatu saatus nöökis Igorit igal sammul.

Tõele au andes tuleb tunnistada, et eks Igor oli ikka natuke keeruline tegelane ka. Igori ego oli nimelt sama suur ja särav nagu nõuka-aegne riidekapp. Tõsi, Igor ise seda miinuseks ei pidanud.

Mõtles Igor oma vanapoisipõlve ja kõikide nende rumalate plikade peale ja otsustas lahendada probleemi teaduslikult. Igor nimelt oli täitsa keskpärane tabelikirjutaja ja statistik. Igor pusis kuid ja kuid, korrutas ja jagas, mõõtis ja vaagis, liitis ja lahutas, koostas tabeleid ja diagramme ning lõpuks sülgas Igori arvuti ühel päeval välja Ideaalnaise parameetrid. Oli ikka imeline olend küll... Igor sügas rahulolevalt kõhtu ja suundus oma ideaalnaise otsingutele.

Igor otsib tänaseni. Ei tea, kas vussis arvuti midagi ära või läks muidu midagi viltu või lipsas tabelisse mingi viga sisse. Aga ehk pole Igorile sobivat naist maailmas olemaski?  Sest Mamma ju ütles ka niimoodi...

NB! Tegemist on  kirjandusliku fiktsiooni ja autori fantaasiaga. Võimalikud kokkusattumused konkreetsete sündmuste ja reaalsete iskutega on juhuslikud ja etteplaneerimatud. Eraldi vabandab autor kõikide Igorite ja Mammade ees.

Kõikidele maailma Igoritele ja nende Mammadele mõeldes valmis kindakiri "Struktureeritud südameasi"

Kudusin 1,5 vardaga, lõngaks Laurin Villalanka (müüakse Koduekstras)- 75% villa, 25 % polüamiidi, 150 gr =275m Lõngal pole häda miskit, võibolla ainult fakt, et lõngakeere on laugevõitu ja varras kipub vahest kiudude vahelt läbi lipsama. Erilist uhkust tunnen ma aga kahe vitsa vahel oleva nupurea üle. Õppisin nimelt nöörivõttega nuppe tegema.

Johannese soojad sussid

Johannes  siiski sai lõpuks oma soojad sussid, mida ta kolmveerandkuueaastase nõudlikusega minu käest küsis.  Aega võttis, aga töö iseenesest läks naeruväärselt kiiresti (no kui ma ta lõpuks kätte võtsin).
Mingit hirmsat disaini-imet ei sündinud, seekord oli rõhk funktsionaalsusel.
Panen paari sõnaga töökäigu kirja ka, mine tea, võibolla on kellelgi sest teinekord abi.
Ühesõnaga, kõigepealt joonistas Johannes oma jalajälje paberile ja mina kudusin seda jälge kasutades kaks talda. Ikka aegajalt paberit ja tööd võrreldes.  Alustasin viie ülesloodud silmaga, mida ma siis alguses paaril real mõlemast otsast kasvatasin. Edasi läks kõik lõike järgi. Teine tald valmib nii, et esimene keeratakse tagumise küljega kuduja poole ja siis on lõikeks valmisolev tald. Koo kaks talda valmis, jäta viimaselt realt ca 5 silma vardale ja korja edasi mööda talaäärt silmused vardale. Mina kudusin nüüd neli rida kõrdmaokirja ("Eesti labakindad ilma laande laiali", lehekülg 44) kõrgusesse ja kudusin sokikanna võttega ninapealse kaheksast silmusest. Järgi jäi mõlemale vardale 18 silmust ja 8 jalapealsest. Kudusin sooniku ja sobilikul kõrgusel (oleks võinud pikem säär olla) lõpetasin asja ära. Primitiivsuseni lihtne :)
Pilte ka, muidu te ei usugi, et Johannes sussid sai ;)
Sussid istuvad uskumatult hästi, no ikkagi ju individuaaltellimus.

Lõngaks Novita Polkka, varras oli vist 2,5

 Sussi tallad kudisin Alize sokilõngast, ehk kestavad natuke kauem, kui Novita täisvillane

 Tegelikult sussiomanik oli rõõmus, ausõna. Pildi tegemiseks ma palusin tal poseerida ja siis võitis ürgmees, st pildi tegemisel naeratavad ainult nõrgad :D

Susanna sokid ootavad tegemist, seda enam, et sussisoovist on saanud põlvikutahtmine. Ma pean ruttu tegema, muidu saavad põlvikutest karupüksid :D

"Üksik lehetäi sirelilehel"

Kuuletudes blogikülastajate soovile olen kirja pannud lehetäisalli mustri. Veelkord rõhutan asjaolu, et algallikas on Ravelry ja Meka blogi http://kudumishoolik.wordpress.com/2012/03/03/emateki-lapikesed/ ja mina vaid improviseerisin olemasoleva mustri teemadel, ning ei ole seega antud mustri autor!
Kui kellegil on mustrist abi, siis minul on ainult hea meel :). Küll aga oleks armas, kui te enda valmissalle näidates viitaksite minu blogile. Tänud juba ette!
 Kirjutage mulle meilile ja saadan teile soovitud mustri. Et miks ma seda mustrit siis kohe siia ei riputa? Novot- riputaks küll, aga kahjuks ei mahu muster ära, st jookseb tekstikastist välja. Ühesõnaga- tehnilised probleemid.
Veelkord pilt, millest siis õigupoolest jutt käib ;)

"Pungad ja väädid" ehk esiklapsukese presenteerimine

Kõigel on põhjus ja süüdlane. See viimane on väga tähtis tegelane, sest "egas süü saa ilmapeale hulkuma jääda" nagu ütleb mu hea sõbra ema.
Minu esimese omaloodud kindamustri ilmaletulekul on ka süüdlane- see on Astra, kes kirjutas oma kommentaaris, et ootab mult veel palju ilusaid kindaid või kuidagi umbes nii. (Aitäh sulle, kallis Astra!) Normaalne inime oleks tõlgendanud endale seda nii, et tuleb kududa ilusate mustrite järgi palju kindaid ja kogu lugu. Minu normaalsus oli aga sel hetkel kuskil hulkumas ja minu ajju kinnistus vajadus/võimalus/käsk hakata kindamustreid TEGEMA. Ja kuna käsk on vanem, kui meie, siis nii ma ka tegin. Nokkisin möödunud aasta eelviimasel päeval Exeli tabelis valmis oma esimese kindamustri ja olin koletult õnnelik.
Muster sai valmis, aga mingil põhjusel venis selle laboratoorne katsetamine, ehk siis idee ja kavandi kindaks kudumine. Aga siin ta lõpuks on, see mu esimene, mis sai nimeks"Pungad ja väädid". Muide, kindakudumise vajadus johtus asjaolust, et ootamatult selgus kaks asja- on talv ja külm ning et mul ei ole omakootud kindaid kätte panna...

Kas  ma sellest kogemusest midagi järgmisteks mustritegemisteks õppisin? Õppisin küll!
1. Ära ole liiga keeruline
2. Tavaliselt jäävad ühesilmuselised jooned/kujundid liiga kitsad/lahjad
3. Ülejooks võib olla  maksimaalselt kuue silmuse laiune.Pikemast lõnga üle vedada on jama, peab hakkama põimima jne
4.Ole valmis, et inimesed, kes su kavandit vaatavad võivad näha seal täiesti teisi kujundeid, kui sina sinna joonistasid ja näed. Aga sest ei ole mitte midagi ;)
5. Luua mustreid on veel ägedam, kui kududa ! No või sama äge!
6. Proovige teie ka! Sest mina proovin kindlasti veel!
7. Algne kavand ja lõpptulemus erinevad ilmtingimata. Mina tegin oma mustri ringi, sest selgus, et labaosa on ilmselgelt liiga pikk joonistatud. Aga ka sellest ei ole midagi!

Nüüda natuke tavapäraseid tehnilisi andmeid ka. Kootud varrastega nr 1,5, lõngaks Elotroi Liisu 8/3 hall(mis oli imekvaliteetne) ja sama firma punane 8/2, mis ei kõlvanud kusagile oma kvaliteedi poolest- ebaühtlane, katkev ja muidu imelik. Värv on muidugi mõnus. Tahtsin just sellist leegitsevat mustrit hallil rahulikul taustal. Kindapäras kaks kihnu vitsa otsakuti.

Ja nüüd, kallid külalised ja sõbrad on mul teile üks küsimus ja palve- palun kirjutage kommentaariks, mida SINA mu kindal näed.  Ja mina jagan teiega pärastpoole, mida seal seni nähtud on ;)

Vitsa kudumine

Kõigepealt teooriat, mille on kirja pannud minust palju targemad inimesed.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/105/Vitsad%20ja%20noorkoed.pdf

Mina olen aga laisk inimene ja õpetustest, eriti, kui nad on kirjas, saan suht kehvasti aru. Seega tuleb leiuatada võimalikult lihtne ja endale arusaadav variant.
Vitsa koon mina niimoodi:
1. rida (ring, kuna koome ju ringselt kindaid nt)- koo parempidi kahte värvi lõngaga täpirida (üks nt punane, teine valge),kuni rea lõpuni
2. rida - too mõlemad lõngad töö ette ja koo vasakpidiste silmadega läbi nii, et lõngavahetus oleks kogu aeg ühes suunas,nt alt üles. Oluline on fakt, et läbi kootakse olemasolev silmus teist värvi lõngaga (kui vardal on punasega silm, siis läbi kood valgega)
3. rida- mõlemad lõngad on jätkuvalt töö ees , kordad rida 2. aga nüüd on lõngavahetus teises suunas- kui enne vahetasid lõngasid alt üles, siis nüüd ülevalt alla. Ja ikka kood läbi olemasoleva silmuse teist värvi lõngaga.
4. rida - koo parempidine rida põhilõngaga lihtsalt läbi. Ei mingit trikitamist enam :D
Kui kõik on OK, siis on sul nüüd olemas üks õite potsakas vits!
Päris hea vitsakudumise õpetus on ka Eesti kirikinnaste raamatus ("Eesti kirikindad ilma mööda laiali")
Loodan, et oli abi.

Väga demokraatlik kleit Miale . Õpetus

Nüüd olen ma siis järgmise"seda ma tegema ei hakka"- asjaga maha saanud. Demokraatlik on see kleit väga lihtsal põhjusel- enam-vähem kõik on kuduja äranägemisel :)
Panin kirja oma esimese kuduõpetuse. Loodan, et sellest on soovijatele abi. Ja et sellest on võimalik aru saada.
Ainult üks palve- ma ei tahaks, et selle järgi hakatakse tegema kleite müügiks.
 Nüüd siis õpetus. Palun leebet suhtumis mu esmassündinusse!

Väga demokraatlik kleit Miale

Tegemist on üsna lihtsa kudutööga, kui point’ile pihta saada J

Mina kasutasin selle kleidi kudumisel ringvardaid ja sukavardaid nr 2,5

Lõngaks Capri ja Linate Cotton, mida kulus 4 toki ringis.

Kleit on üles ehitatud kahes osas.

Mõõda ümbermõõt rinna alt, või sealt, kust Sinu arvates peaks algama pitsiline osa. Arvuta oma kudutiheduse järgi vajalike silmade  ja mustrikorduste arv. Antud mustril (vausaba) on mustrikord e Rapport 8 silma lai. Minu kleidil oli 16 mustrikordust ehk siis 16x 8

Nii tekib kleidikesele 16 paani, mis ÕS arvelt laienevad kellukaks.

I I O 3Ü O I I -

I OI  3Ü I O I -

O I I 3Ü I I O -

I on parempidine silm

- on vasakpidine silm

O on õhksilm

3Ü on kolm ületõstmisega kokku, eksole J

Paani laienemine toimub ,kui vabalt valitud kohas mustrikorduses jätta ära üks 3Ü. Ära unusta samas kudumast ÕS! Sümmeetria tekib nii, et see ära jääv 3Ü on alati ühes kohas, nt esimene 3Ü.

I I O 3Ü O I I

I OI  3Ü I O I

O I I  I   I I O

 Esimesena kootakse pitsiline seelikuosa (ülevalt alla, Haapsalu salli lõpetusega, et serv mõnusasti veniks)

Kui seelikuosa on kootud sobilikku pikkusesse ja HS võttega maha kootud, siis korjatakse ülevalt (sealt, kust kudumist alustasid) silmad ringvarrastele üles ja kootakse kleidi pihaosa (2-3-5 cm või nii, kuidas hea tundub). Tark on jagada silmad pihaosal kaheks võrdseks osaks, et tekiks kleidi esi-ja seljatükk. Siin aitavad hädast välja silmusemärkijad.

Käeaukude juures kudusin sellel konkreetsel kleidil nii esi-, kui ka seljatükilt maha 8 silma, et käeaugud kiskuma ei hakkaks ja kandjal ikka kleidis mõnus toimetada oleks. Silmad jaotasin esitüki ja seljatüki vahel 5:3. Ikka nii, et esitükilt rohkem ja seljatükilt vähem. Inimese keha on ju nii ehitatud J

Sobival kõrgusel luuakse juurde käeaukude jagu silmuseid.

NB! Tee koetiheduse järgi arvutused. Näiteks nii, et kui käeava kõrgus käe alt õlani on 15 cm, siis arvuta välja mitu silma mahub sinu kudutiheduse juures 15-cm-le ja KORRUTA saadud arv kahega. Käeauk koosneb ju kaks korda kõrgus kaenlaaugust õlani, eksole J

Saadud arv silmi luuakse lihtsalt juurde (mina teen seda ringvardale, aga väiksema kleidi juures on kasulik luua silmad sukavarrastele) Nüüd koo lihtsalt ca 3-5 ringi parempidiste silmadega läbi, et tekiks mõnus avarus.

Nüüd alustatakse tavalist alt-üles raglaani kudumist. Mina võtsin kolm ületõstmisega kokku igal real, aga seda võib teha ka üle rea. Üle rea on kokkuvõtmine laugem, ilmselt sobib see võte rohkem, kui kood kleiti suuremale lapsele.

Nüüd on ilmselt muutunud kudumine ringvarrastega ebamugavaks- mine julgelt üle sukavarrastele!

Koo raglaani niikaua, kui saavutad sobiva suuruse, kust lapse pea läbi mahub. Nüüd tee mõned read soonikut (nt 5 rida) ja koo edasi lihtsalt parempidist kudet, et lõpetamisel tekiks kelmikas rull. Lõpeta kindlasti HS võttega, et tekiks mõnusalt veniv serv.

Nüüd korja silmad üles käeaugust ja koo soonik (või koo pikemad varrukad ja lõpeta need soonikuga). Korda sama teisel varrukal. Jälgi, et üleskorjatud saaks mõlemast käeaugust sama arv silmi. Sümmeetria on siin oluline!

Pese kleit läbi, triigi (kui lõng seda lubab), pane uuele omanikule selga ja imetle komm-tüdrukut!

Kui miski jääb arusaamatuks, siis võta minuga julgesti ühendust. See on minu esimene kirja pandud kuduõpetus ja arvata on, et sellest võib olla keeruline aru saada ;)

Kui te selle õpetuse järgi kootud asju oma blogis näitate, siis palun viidake ka minu blogile www.martabertak.blogspot.com  

Õpetus on isiklikuks kasutamiseks!

Tänan!

Ikka teie Martaberta Kompulsiivkuduja

Tõestuseks, et ma lihtsalt udu ei aja... Preili Mia isiklikult oma kleidis. Näo järgi otsustades on tal selles üsna mõnus:)