Kahe-sõna-postitus

Olen pigem sooja- kui külma-inimene. Aga see, kui õhk üldse ei liigu ja hingata ei ole midagi- see on isegi minu jaoks pisut liiga hardcore. Seega tuleb täna tüüpiline "kudusin sokid- postitus"
1. Heegeldasin kaltsuribast vaiba. Ilma mingi vajaduse või mõistliku põhjuseta. Lihtsalt, et vaibakaltsu kott tühjaks saada, sest ära panna ma neid kerasid ei viitsinud. Laisk, noh. Vaiba diameeter ca 1,5 m

2. Heegeldasin käterätile pitsi. Lihtsalt niisama, ilma mingi vajaduse või põhjuseta. Lihtsalt selleks, et oleks midagi kudumise vahepeale näppu võtta ja näiteks autoga sõites teha.

3. Kudusin ka, aga sellest näitan hetkel vaid piilukat ;) Ega selle pildi tegemiseks suurt muud põhjust polnudki, kui ilusale lillele kenasti pealepaistev päike. Lõngakeradest on tänaseks päevaks ka asi vormunud, aga see on tulevikumuusika :P

4. Pitskampsik ootab nööpe ja venitust...
Mina ei saa aru, no ei tule kahesõnalist postitust, no ei tule noh...!

Hipipalitu

Jätkame taaskasutuslainel.
Mareti Kaubamaja on üks kuramuse kena koht Kuressaares. No on kohe kena. Üks väheseid kohti, kust ma endale alati midagi leian. Loomulikult kehtib siingi sekkarikammimise kuldreegel: tuleb minna ja olla avatud võimalustele. Ehk siis ideega, et nüüd lähen ja valin endale kuueteistkümne karakullkasuka vahel mulle imehästi sobiva isendi ei tasu läheneda ühelegi taaskasutusasutusele. Lähed kasuka järele aga ole valmis, et lahkud sealt brokaatkleidiga. No või siis vastupidi- tahab kampsunit, saad diivani.
Mina ei läinud tollel veebruaripäeval Maretisse sugugi mitte mantli järele.  Tegelikult ei tahtnud ma tol korral üldse midagi, ma ainult kulgesin kolleegi sabas.
Aga näe-saatus tahtis teisiti. Tema tahtis, et mulle hakkaks näppu ( ja isegi selga!) see kummalise fassongiga palitu. Lühikese varrukaga mantlid on mul alati küsimusi tekitanud. Noh et kas poosemisel ka mingi piir on vms. Et mantli funktsioon on ometi soojendada ja lühikesed varrukad on selles osas ehk kahtlane valik. Aga inimene mõtleb, Jumal (juhus) juhib.
Ma ei saanud nagu suurt arugi, kui olin nimetet lühivarrukalise vidina endale ostnud.
Eks ta oli ikka keskmisest koledam küll... Värv oli kahtlane, kakapruunid kandid veel kahtlasemad, pikkus kummaline. Kole asi oli. Aga kui ma silmad kinni panin, siis oli ses asjatükis justkui mingit ainest.
Kahjuks ei taipa ma kunagi neid "Enne ja pärast"- pilte teha. Ikka ainult see "Pärast" versioon.
Natuke rätsepakääre (pikkusest kadus ca 20 cm), tõhus kuivpuhastus Pesupandas, eriliselt koledad plastmasspöörad vahetatud puust kinnituselementide vastu ja natike nõelaga vehkimist ning tulemus sai justkui sutike parem ;) Ilmselge on see, et selle riidetükiga on lõbus käia. Isegi tänase lumesajuse ilmaga oli päris tore.

Kõik võimalikud (oletatavad) sarnasused ja kokkulangevused muhu tikandiga on juhuslikud ja tahtmatud. Ja kõikide muude teadaolevate tikanditüüpidega samuti. Mina lihtsalt natuke susisin nõelaga.

 Tegin endale linnu ka :D Üks Sinilind elus ikka ära kulub, kas pole. Lind tuli ka kuidagi ise. Ei olnud ja ei olnud asjalik aga nii kui tekkisid sinised ripsmed- nii oli asi paigas.

Ja tore on see, et seda peleriiniosa, kuhu soovi korral mingeid botaanilisi ja zooloogilisi imeelukaid lisada- no seda ikka jätkub. Kui tikkimisesõrme otsa uus nahk kasvab, siis ma ei välista, et mingeid lisandusi tekib aga kindel ma pole ;) Olgem avatud ja kulgegem koos loovusega. Või midaiganes need zen-tegelased sellisel puhul ütlevadki
Täna viisin oma palitu esimest korda õue jalutama, st käisin sellega (kuidagi naljakas on selle kohta SEE öelda ;)) tööl. Minu meesülemus tuli riidenagitoast ja ütles, et kellegi uhke hipimantel ripub seal. :D Nii et ka hipiasjandusest (hipiasjandus on meil  kõik mis seondub käsitööga) kaugemal seisvad kodanikud märkasid mu näputööd. See on ju iseenesest tore, kui kellegi meel mind ja Sinilindu nähes rõõmsamaks muutub.

Kurb Kukeke ja väikekodanlik idüll

Taaskasutus on tore asi. Ikka see ökoloogiline jalajälg ja kõik-ja-puha-jutt. Mulle sekkarid meeldivad, kullaaugu potensiaal on neist enamikus olemas. Loomulikult unustavad müüjad vahel ära, et nad ei müü mitte cabannat ja dolcet peenes butiigis vaid parimal juhul külmas angaaris või mingis keldriurkas. A vat hinnad on nagu neil cabalcedel ja dolbannadel ;) Aga see selleks. Sihukesed poed minu käest raha ei saa. Ma mõtlen raha tootmisel/teenimisel astutud jalajälgedele, sh minu isiklikele ja personaalsetele. Kugi tuleb tunnistada, et mitte kõik sekkar-poodnikud ei taha ratsatraavis rikkaks saada. Ja neid asutusi mina armastan kirgliselt ja palavalt. Raha viin sinna ka, regulaarselt.
Sedapuhku soetasin endale Mareti Kaubamajast täiesti hingematvaid linikuid. No kuidas saab jätta poodi linikukasti igatsusest uue kodu järele kaeblema Kurva Kukekese??? Egas ma mingine sadist pole! Kurb Kukeke sai endale uue kodu, uue äärepitsi ja ka uue töökoha.

Kukekese on ilmselt loonud vene kergetööstuse kunstnikud umbes seistmekümnendatel, trükkides selle ilu kartulikotiriidele mingite jäledalt pudisevate värvidega. Ma mäletan küll, et veel ca kümme aastat tagasi oleks ma tõenäoliselt olnud valmis pigem ohverdama oma väikese sõrme kui et sellist õudust oma kodus sallima. A näe- kõik muutub-kõik areneb. Kukeke tundub täna päris cool ;) Ah jaa- see pildiservas paistev pitspussak on valmiv kampsik. Mulle. Nuppudega ;)

Teine leid linikukastist oli täiesti hunnitu riideresti ots. Kuna hetkel kuulub mu armastus pikkadele ja kitsastele palakatele, millega laudu katta, siis pikalt mõtlemata sai kangatükk laiuti pooleks käristatud ja nüüd on mul mu köögiga ideaalselt sobituv lauakate. Teist pitsitab igavuses vaevelnud töökaaslane ;) Aga linik saab ikkagi minu omaks :P

Heegeldises kasutatud niit on Madam Tricote Daphne 10, pitsil mustrit polegi, tegin nagu tuli.

Ja kolmas on mingil mulle arusaamatul põhjusel sekkarisse sattunud tuliuus ilupildiga käterätik. Pits külge ja suvila köögilauale, mis muud.

Eks see linikutele äärepitside genereerimine mõistlike inimeste jaoks üks väikekodanline tilulilu ole, aga mis siis- hetkel mulle see sobib ;) Ega ma heegeldada ei oska jätkuvalt, ma niisama pusin.

Üks sekkarileid on veel mida teile näidata tahaks, aga selle jaoks oleks vaja, et keegi minust mingi enamvähem mõistlikult tunduva pildi klõpsaks. Jääme lootma, et mõni kolleeg selle raske töö ette võtaks.
Seniks aga- jäägem moodsaks :P
PS Leia pildilt sipelgas.