pühapäev, 26. juuni 2011

Kirikinnaste massiivne tulemine jaanikuus ehk salvokat säti suvel

Ilmselt ON imelik, kui inimene koob ohjeldamatutes kogustes labakindaid juunis, kui päike lõõskab (no Ok, ei lõõska, vaid natuke piilub pilve tagant).
Mulle on alati meeldinud vabadus oma tegemisi sättida nii nagu mulle sobib, eelmisel aastal juulilõõsas heegeldasin ma villast lapitekki. Selle aasta suve märksõnaks on siis labakud.

Seni olen ma enamku oma kinnastest kudunud nö vanade muuseumimustrite järgi- hea lihtne- arvutad välja oma vardale minevate silmade arvu ja muudkui kood. Aga mõnda aega tagasi hakkasid mind kiusama vanad NN mustrilehtede kindamustrid, mis kohe TAHTSID uuteks kinnasteks saada.
Ja minu arvates on võimalus, et just nendel vanadel NN mustrilehtedel avaldatud mustrid on kadumise ohus. Ning mis kohast on need ca 35-40 aastat vanad mustrid vähem väärtuslikud või rahvalikud, kui ERMi kogudes olevad?
Seega võtsin endale missiooniks kududa kinnasteks võimalikult suur hulk NN kindamustreid! Voh!
Puhkuseplaan oli valmis saada vähemalt kümme paari ja selle ülesandega olen ma graafikus- puudu on veel 2 paari kinnusid ;)
Ma küll lubasin pikka juttu, aga ega piltide üleslaadimisest vist ka ei pääse...(see on mu blogimiseidee juures üks kõige hapram koht, aga julgete päralt on võit ja vangimaja!)





Veel mõni sõna kinnastest. Tõeliselt imelik oli see, et iga mustrit  kududes hakkasid need ristid ja kaheksakannad ja hanõsilmad ja muud vigurid justkui mingit oma elu elama. Lastekindaid tehes oli mul pidevalt tunne ja pilt silme ees, kuidas just need keerulised ja mitmetahulised kaheksakannad hoiavad uutel omanikel kooliteel ja kelgumäel silma peal.
Ja vahest on kasu ka vendade eelmistest ämmadest ;) Just selle imelise persooni kunagi 30 aastat tagasi tehtud kinnastelt õppisin ma ära, kuidas saavad narmad kinnaste külge. Õpikutes- raamatutes olnud instruktsioonid ei sobinud mitte.

Kinnastel hetkel omanikke pole- seega olen avatud pakkumistele!

Tere armas rahvas!

Nüüd on asi jõudnud revolutsioonilise olukorrani- ehk mäletate, et ühed ei saanud enam vanaviisi ja teised ei tahtnud. Sama on juhtunud minuga. Pikkade mõttetalgute tulemusena olen otsustanud alustada oma käsitööblogi pidamist.
Tahan jagada Teiega oma mõtteid ja tegemisi. Loodan, et võtate mu heasoovlikult vastu. Sooviksin väga, et mu tagasihoidlikud mõtted ja teod toovad Teie päeva natuke rõõmu.

Parimate soovidega pisut ärev Martaberta