pühapäev, 30. oktoober 2011

Halliste kirjaga

Ajame jälle pisut kindajuttu, sest mida muud ma ikka teen, kui ma midagi tarka teha ei mõista. Täpselt, mõtete/plaanide selgitamise taustaks koon ma kindaid. Tavalisi labakuid, mustrilisi, sooje ja villaseid. Halliste kirjaga sedapuhku, kuigi taas kord on saanud kinnitust kudujate vanasõnaks saanud mõttetera (mille autor on minu mäletamist mööda Anu Raud), et mustrid on nagu rändlinnud, tulevad kusagilt ja peatuvad kuskil. Või kuidagi umbes nii.
Nojah, et Halliste muster siis. OK. Aga lappasin ma Karja Roosi mustrikogu ja mida ma näen! Täpselt sama muster, ainult võrestik ( või kuidas iganes me neid raame kutsume) on kihnlaste kinnastel kahekordne.
Armastan väga seda mustrite rändlindude kombel rändamist. Iga kord, kui ma mingit mustrit kinnasteks koon, siis  mõtlen, et kust just see muster tulnud on ja miks ta kunagi loodi  ja kes oli see esimene neiu/noorik, kes selle oma kinnastesse kudus jne. Sellised kindalikult eksistenstiaalsed mõtisklused...
Aga lahe on mõelda, et kui  kunagi ca 70 aasta pärast teeb ERM jälle kindakorjeretke Virumaale, siis saab Kindakoguja sealt MB kootud kindad, mis on küll koledasti kulunud (ma loodan, eksole) aga mille mustrid on kahtlaselt sarnased Kihnu ja Mulgi kinnastel kasutatutele. Siis saavad teadlased pikalt mõtiskleda 21.saj esimese poole kindakudumise traditsiooni üle ja MB vaatab kaugelt kudujate Walhallast ja laseb peenikest naeru ;)
Kena hingedeaja algust teile kõikidele!
Muster Aino Praakli "Kirikindad1", lõng täitsa tavaline nimetu villane, vardad tavalised (kõverad! jälle!!!) sukavardad.

pühapäev, 23. oktoober 2011

Roosa Bareti tuunimine

Eelmine kord rääkisin ma Kuressaare turult ostetud Roosast Baretist.
Elas see peakate mul kapi otsas ja ootas aega, mil mind tabaks inspiratsioon ja tikkimisetuur.Täna see siis juhtus :) Kohe  ärgates oli tunne, et "täna on see paev". Ja päev juhtus olema tõesti see õige, sest kõik sujus ootamatult valutult ja kiiresti. Kümnekonna minutiga oli leitud muster (L.Kirst "Muhu Tikand" lk 180). Loomulikult kergendas mustrivalikut ka see, et tellijaga oli kokku lepitud, et kaunistuseks saavad sinised lilled. MIs siis muud, kui ikka rukkililled. Mustri pealekandmist ma omandanud ei ole, seega tikkisin nö "pildilt" ja mulle tundub, et see sobib mulle. Ette joonistamata muster jätab kuidagi vabamad käed teha omapoolseid muutusi-lisandusi.
Ja ma nautisin seda tikkimisetööd täiega. Tulemusega jäin rahule ka, eks näis, mida Roosa Bareti omanik ütleb...

Värvid on tikandil muidugi pehmemad aga see kunstvalguses pildistamine on ju teada...

esmaspäev, 17. oktoober 2011

Paduroosa

Täna toon ma teie ette paduroosad poolkindad, mis ma kudusin kallile kolleegile. Asi sai alguse Kuressaare turul, kust töökaaslane ostis endale roosa bareti. Baretimüüja hindas ostjat sõnadega "Nagu nuku" ja see sai otsustavaks, sest just nii ta oma uue mütsiga välja nägigi- nagu nukk. Ja et imaago oleks lõplikult viimistletud, siis tekkis juba leti juures idee, et komplekti peaksid kuuluma ka poolkindad. Mõeldud-tehtud! Mina, kui tuntud "ülevõlli romantik ja padutibi" lubasin tellijale end mitte tagasi hoida ja teha midagi pöörast. Tegingi.

NIII kahju, et ma ei taibanud uue omaniku nägu pildistada, kui ta oma kinnud käte sai :D See oli.... üllatunud ..., imestunud, ...aga vist natuke rõõmus ikka ka. Kuigi, ausõna, ma küsisin veel kudumise käigus, et kui väga ma ikka "romantiliselt märatseda" võin.
Tegelikult istuvad nad käes päris kenasti ja nii loppis nad ei ole kah, kui pildilt arvata võiks. Teate küll seda kunstvalguses õhtul pildistamist ;)
Järge ootab Roosa Barett, mis peaks saama tuunitud  mingite rukkilillelaadsete taimedega. TIKITUD  taimedega siis. Kui taevas tahab, siis tulevad need tikandid rukkilille sarnased , kui ei... siis on baretil lihtsalt ühed stiliseeritud lillekesed.