laupäev, 23. veebruar 2013

Kuidas ma "Wimbledoni" tegin...

Ammuks see oli, kui netis ilmusid pildid tennisevõistlustel kuduvast naisest.  Mina sain veidi väiksemas mastaabis sama asjaga hakkama... Aga kõigest järgemööda...

Kuna pidueelne päev on kaitseväelastele alati tegemisi täis, siis meie usin pisike kollektiiv koostöös Eesti Invaspordi Liiduga toimetas Eesti-Inglismaa kelguhoki võistluse korraldamisega. No meie osa oli pigem kaasata  meie haavatuid ja neile invaspordivõimalusi tutvustada. Ühesõnaga, asjasse oli segatud jää, aga mina uisutada ei oska. Pole kunagi osanudki ja ilmselt on ka liiga hilja õppida. Seega valmistusin ma aegsasti pilte tegema ja  ,mis salata, võtsin kaasa natuke kudumist, et aega täita, sest egas usin naesterahvas saa käed põllel niisama aega surnuks lüüa ;)
Pakkisin aegsasti kaasa kudumiskoti (mis on ka minu enda tehtud ja siiamaani teile näitamata)
 Koti tikand on umbes 16 aastat tagasi tehtud ja sündis see üllitis lihtsalt talumatust tahtmisest risti tikkida. Tulem vedeles mõnda aega niisama, siis töötas veidi aega köögis pildina ja edasi oli tema saatus kurvapoolne. Ta lihtsalt oli. Niikaua, kui tekkis mõte tikand vardakotiks vormistada.
Töökaaslased ja haavatud uisutasid ja sõitsid kelguhoki kelguga, mina kudusin.  Sõdurilehe ajakirjanikud olid    
krapsakad ja püüdsid mu koos mu kudutööga ka pildile ;)

Kudusin oma  Ljubutška mütsi (Ravelrys täitsa saadaval) Lõngaks erinevad villased lõpud , varras 2,0. Mina oma piiratuses arvasin tõsimeeli, et seda mütsi saab kanda ainult ühel moel. Aga noor kolleeg leidis vähemalt nx varianti. Toon siinkohal mõned näited;)

 See variant leidis kõige suuremat vastupanu. Puudu olid draakoni "seljanagad" ja värviline tutt ja mis kõik veel :D Aga tegelikult osutus üks tavaline müts väga ja väga innovaatiliseks. Ma arvan, et mina hakkan teda kandma nö küljel (vt pilt nr 1). Kui taevas tahab, siis saab sest ehk kunagi ka pilti näha.
Seniks aga juttudeni.
Ah jaa;) Kaitseminister andis mulle ja mu ühele kauaaegsele kolleegile "silmapaistva panuse eest vigastatud kaitseväelaste tugisüsteemi loomisse ja arendamisse"  Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi.
Ma olen tegelikult ikka natuke uhke ka... Ja punastan ka natuke...

esmaspäev, 11. veebruar 2013

Sõrmitud ja Läti kudumisraamat

Ega ma ei suuda teid ka täna millegagi pahviks lüüa. Ikka tavapärased väikevormid- mis teha, kui kolleegidel-tüdrukutel on kohe (juba eile oli tegelikult :D) vaja igasugust lisandi/aksessuaarikaupa. Ons mul kahju?! Ma tahan ju nagunii kududa ja kui kohtuvad pakkumine ja nõudlus, siis on ju olukord enam kui tore.
Seega- taas kord sõrmitud. Mitte mingit imelist gunsti ja muud woodood.
Muster lätlaste 1957 aastal Läti Riiklikus Kirjastuses välja antud Rubene ja Ivanova "Vjazanije i evo tehnika" Igavene uhke raamat. Puust ette ja punasena- kindad, sokid, mängupüksid ja ujumistrikood (!)ja bikiinid(!!!) ja sekka mõni suusakampsun ka. Kõik vormistatuna ausast villasest lõngast. Uhke!
Muster nimega Berjozovõje listja (a). Muster iseenesest on laialt tuntud, aga suskasin ta igaks juhuks siia ka, ehk on kellelgi abiks.
Kudusin viimasel ajal palju tähelepanu saanud Laurin villalankast. Lihtsalt selline oli eelistus.  Sest värv oli just see õige ja ainumas. Varras Addi nr 2,0, 12 silma vardal.
Vaateid valmistööle :D
 Palusin kolleegil kindad kätte tõmmata ja "teha , nagu sa töötaks" Tema, kullakene asetas oma kätukesed klaviatuurile nagu murtud randmega mõisapreili. Pika piinamise peale saime siiski enamvähem reaalsed pildid.
Värv on päriselus natuke rohkem roheline ja natuke vähem halva kõhuhaiguse värvi.
Mingil mulle arusaamatul põhjusel see toon noortele meeldib... Miks, seda teab ainult jumal taevas...




laupäev, 9. veebruar 2013

Lihtne müts

Täiesti lihtne müts, mis minu ettekujutustes ja planeerimisfaasis nägi välja pisut teistsugune. Midagi umbes sellist , no ligilähedaselt... Aga nagu me kõik teame, siis inimene mõtleb, jumal juhib. Müts sai teatavate pingutustega lõpetatud, kulus ainult kaks kuud kopikatega. See müts oleks ilmselt tänagi veel pooleli, kui kudusõber Kersti poleks mind meie kuduõhtul piitsutanud parimate galeeriorjapidajate kombel ;) Aga nii sai  see müts valmis. Jäi ainult pisiasi, ehk siis linik mütsile kinnitada. Mis see siis ära ei ole, teha paar "kunstilist pistet". Tegin eile neid kunstpisteid, nii et pea märg... aga tulemus oli kokkuvõttes niru. St linik ei andnud mütsile mitte karvavõrdki juurde. Pigem oleks ta küsimusi tekitama hakanud. Nii et see müts läheb kasutusse linikuta. Ja Kersti saab ka minuga koos õue tulla, kui mul see üllitis peas on. Muidu ta oli pisut skeptiline :D
Pisut dokumentalistikat ka.
 Lähivaade mähitud nuppudest, hiirehambaservast (küll sakslased on selle sakiserva kohta armsa nimetuse välja mõelnud ), potsakast vitsast ja silmuselisest kahevärvilisest ülesloomisest. Müts on tagasikeeratud serva tõttu kõrvade kohalt kahekordne ja seega sobib tõeliselt tuuliste ja külmade ilmade puhul kanda.
Kudumise ajal tekitas minus endas kõige enam küsimusi see halliga ülesloomine. Idee oli ju monokroomne müts erinevates punase toonides aga praegu tundub see hall jutt päris õigel kohal olevat.
Lõng Novita Seitsevenda, varras 2,5 üles loodud 130 silma. Mütsitipp kahandatud viiest punktist nagu sokk. Ongi justkui kõik.
Jääb ainult üks küsimus- mida ma kõikide nende mütsidega peale hakkan?

kolmapäev, 6. veebruar 2013

Moekaup

Kui kuduinimesel on hulgaliselt noori kolleege, siis juhtub ikka vahest, et tuleb moekaupa kududa.  Nii läks ka minuga. Ei mõista ma ei kaelussalli ega ammugi mitte sõrmitute funktsiooni, aga noh... ju siis on hea asjad.
Kudusin oma eelmises postituses näidatud Esthereid ja meie noorim kolleeg juhtus seda  pealt nägema. Eks meil oli enne ka olnud väitlusi teemal "kaelussall", aga sokkide mustri nägemine määras kõik. Liisal oli vaja just seda ja ainult seda karva ja mustrit kaelussalli. Kuna muster on mulle meele järgi ("vaata, nagu liblikad oleks sallil!!!"! ütles mulle täna üks järgmine sallitahtja), siis ei vaielnud ma liialt vastu ka. Kudusingi kaeluse. 300 silma ringil, ehk siis viis korda sokiümbermõõtu. Oleks võinud ju 60 silma vähem ka võtta, aga läks nagu läks. Varras oli 2,5 ja lõngaks sedapuhku jälle Koduekstras müüdav sokilõng Onni. Igapidi kiiduväärt lõng- 200 m tokis, mõnusalt vetruv ja ühtlane. Hind on ka enam kui hea. Peale pesu muutus sall imepehmeks ja tuleb tunnistada, et ma kaalun endalegi sihendse asja kudumist.
Poolkindad on eelmiste poolikute nö "teine vaatus". Nimetatud poolkindad osutusid tellijale nii suurteks, et kasutusse minna ei saanud. Tegin siis uued pisut kitsamad. Ehk sobivad paremini. Siin ei olegi nagu midagi eriti kõnelda. Las pilt räägib enda eest ;)
Mul on tunne, et taolisi kaeluseid ja kindalaadseid tooteid koon ma tulevikuski (tahtjaid tundub olevat ;)
Muudest toredustest ka: sain täna kätte oma Ostast ostetud lõngakerija. Toimib küll. Vilumust on muidugi vähevõitu, aga ju ta tuleb.
Postipäkapikk tõi mulle täna ühe varase sünnipäevakingi. Oi see oli üks armas asi. Yllep näitas oma blogi sünnipäeva puhul imeasja, millel nimeks vardahoidik. Ja mõtelge, ma sain selle imeasja endale sünnipäevaks!!!! On ilus ja lõhnab hästi ja... Kaart oli imearmas ja šoks maitses ülihää!Ülle, sa oled niiii armas!!!
Uue ajakirja Maret tõin aka täna koju ja otsustasin, et on ikka väärt asi küll. Palju isetegijaid kohe esimeses numbris lubab kvaliteeti ka edaspidiseks ;)
Vot sihukesed lood siis!