Lubatud nõelapadi

Tänagi on jutt lühike, sest enamvähem kõik olen ma tikkimise kohta juba öelnud. On jah keeruline...ja muster ei taha kuidagi saabaste peale minna...ja sõrmeotsad on ka hellad... aga hoolimata eelpoolloetletud jamadest on see siiski  imeliselt meditatiivne tegevus.
Istusin täna peale tööd "natukeseks" laua taha ja lõpetasin kolm tundi hiljem. Nõelapadja toorik oli ammu valmis, aga kuidagi ei tulnud vajalikku mõtet ja plaani. Täna siis tuli.
Tulemus on siin.

Mustrit viksisin natuke maha "Eesti tikand 1"-st, aga  asja arenedes lisasin omaloomingut :)
Vabandan pildi kvaliteedi pärast. Elektrivalguses pildistamine on natuke probleemne...

Väga demokraatlik kleit Miale . Õpetus

Nüüd olen ma siis järgmise"seda ma tegema ei hakka"- asjaga maha saanud. Demokraatlik on see kleit väga lihtsal põhjusel- enam-vähem kõik on kuduja äranägemisel :)
Panin kirja oma esimese kuduõpetuse. Loodan, et sellest on soovijatele abi. Ja et sellest on võimalik aru saada.
Ainult üks palve- ma ei tahaks, et selle järgi hakatakse tegema kleite müügiks.
 Nüüd siis õpetus. Palun leebet suhtumis mu esmassündinusse!

Väga demokraatlik kleit Miale

Tegemist on üsna lihtsa kudutööga, kui point’ile pihta saada J

Mina kasutasin selle kleidi kudumisel ringvardaid ja sukavardaid nr 2,5

Lõngaks Capri ja Linate Cotton, mida kulus 4 toki ringis.

Kleit on üles ehitatud kahes osas.

Mõõda ümbermõõt rinna alt, või sealt, kust Sinu arvates peaks algama pitsiline osa. Arvuta oma kudutiheduse järgi vajalike silmade  ja mustrikorduste arv. Antud mustril (vausaba) on mustrikord e Rapport 8 silma lai. Minu kleidil oli 16 mustrikordust ehk siis 16x 8

Nii tekib kleidikesele 16 paani, mis ÕS arvelt laienevad kellukaks.

I I O 3Ü O I I -

I OI  3Ü I O I -

O I I 3Ü I I O -

I on parempidine silm

- on vasakpidine silm

O on õhksilm

3Ü on kolm ületõstmisega kokku, eksole J

Paani laienemine toimub ,kui vabalt valitud kohas mustrikorduses jätta ära üks 3Ü. Ära unusta samas kudumast ÕS! Sümmeetria tekib nii, et see ära jääv 3Ü on alati ühes kohas, nt esimene 3Ü.

I I O 3Ü O I I

I OI  3Ü I O I

O I I  I   I I O

 Esimesena kootakse pitsiline seelikuosa (ülevalt alla, Haapsalu salli lõpetusega, et serv mõnusasti veniks)

Kui seelikuosa on kootud sobilikku pikkusesse ja HS võttega maha kootud, siis korjatakse ülevalt (sealt, kust kudumist alustasid) silmad ringvarrastele üles ja kootakse kleidi pihaosa (2-3-5 cm või nii, kuidas hea tundub). Tark on jagada silmad pihaosal kaheks võrdseks osaks, et tekiks kleidi esi-ja seljatükk. Siin aitavad hädast välja silmusemärkijad.

Käeaukude juures kudusin sellel konkreetsel kleidil nii esi-, kui ka seljatükilt maha 8 silma, et käeaugud kiskuma ei hakkaks ja kandjal ikka kleidis mõnus toimetada oleks. Silmad jaotasin esitüki ja seljatüki vahel 5:3. Ikka nii, et esitükilt rohkem ja seljatükilt vähem. Inimese keha on ju nii ehitatud J

Sobival kõrgusel luuakse juurde käeaukude jagu silmuseid.

NB! Tee koetiheduse järgi arvutused. Näiteks nii, et kui käeava kõrgus käe alt õlani on 15 cm, siis arvuta välja mitu silma mahub sinu kudutiheduse juures 15-cm-le ja KORRUTA saadud arv kahega. Käeauk koosneb ju kaks korda kõrgus kaenlaaugust õlani, eksole J

Saadud arv silmi luuakse lihtsalt juurde (mina teen seda ringvardale, aga väiksema kleidi juures on kasulik luua silmad sukavarrastele) Nüüd koo lihtsalt ca 3-5 ringi parempidiste silmadega läbi, et tekiks mõnus avarus.

Nüüd alustatakse tavalist alt-üles raglaani kudumist. Mina võtsin kolm ületõstmisega kokku igal real, aga seda võib teha ka üle rea. Üle rea on kokkuvõtmine laugem, ilmselt sobib see võte rohkem, kui kood kleiti suuremale lapsele.

Nüüd on ilmselt muutunud kudumine ringvarrastega ebamugavaks- mine julgelt üle sukavarrastele!

Koo raglaani niikaua, kui saavutad sobiva suuruse, kust lapse pea läbi mahub. Nüüd tee mõned read soonikut (nt 5 rida) ja koo edasi lihtsalt parempidist kudet, et lõpetamisel tekiks kelmikas rull. Lõpeta kindlasti HS võttega, et tekiks mõnusalt veniv serv.

Nüüd korja silmad üles käeaugust ja koo soonik (või koo pikemad varrukad ja lõpeta need soonikuga). Korda sama teisel varrukal. Jälgi, et üleskorjatud saaks mõlemast käeaugust sama arv silmi. Sümmeetria on siin oluline!

Pese kleit läbi, triigi (kui lõng seda lubab), pane uuele omanikule selga ja imetle komm-tüdrukut!

Kui miski jääb arusaamatuks, siis võta minuga julgesti ühendust. See on minu esimene kirja pandud kuduõpetus ja arvata on, et sellest võib olla keeruline aru saada ;)

Kui te selle õpetuse järgi kootud asju oma blogis näitate, siis palun viidake ka minu blogile www.martabertak.blogspot.com  

Õpetus on isiklikuks kasutamiseks!

Tänan!

Ikka teie Martaberta Kompulsiivkuduja

Tõestuseks, et ma lihtsalt udu ei aja... Preili Mia isiklikult oma kleidis. Näo järgi otsustades on tal selles üsna mõnus:)

Kadrina lapiline ristikiri

Täna pikka juttu ei tule. Tuleb üks paar lastekindaid, mis on kootud Kadrina lapilises ristikirjas. Muster on Aino Praakli kirikinnaste voldikust, aga kindlasti leidub seda veel siin ja seal.

 Kinnastel on juba omanik ka olemas. Need "lapilised"hakkavad soojendama ühe vahva põnni pisikesi pihkusid;)

Suvine kleidike

Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks sai Mia kleit valmis. Kuna tegemine võttis oodatust palju rohkem aega, siis "kasvatasin" ma kleiti koos lapsega. Ma väga loodan, et  mahub selga ja meeldib ka. Ja kui ei mahu, siis kerge vaevaga saab sellest kleidist teha seeliku...
Analoogset kleiti olen ma varem ka kudunud ja kuna see istus omanikule  nagu valatult, siis loodan, et seekord ei ole teisiti. Eelmine kleit oli selline http://nagi.ee/photos/martaberta/14928313/in-set/224879/
ja uus versioon on selline

 Kootud nagu ikka Caprist ja Linate Cottonist.
Huvilistele teadmiseks, et "hüvasti nooruseid ehk prošai molodoste" müüakse Balti jaama turul, üsna  jaamapoolsete väravate juures. Letil on suve puhul kalossid ja kummarid, aga kui küsida, siis tuuakse ka "noorused" välja. ;)

Kuljustega edevusasi

Nagu ma ütlesin, et nüüd läheb lahti.Vildist prosse ja preese saate te ilmselt mõnda aega näha õite tihedasti.
Mõned kuud tagasi tuunitud kampsun vajas hädasti kinnituselementi ja kuna nööpide etteajamine ei ole mu lemmiktegevus (üldiselt olen ma nõelaga suhteliselt abitu), siis tundus preesi viltimine ja tikkimine just paras :)
Kampsun ise on siin

ja tema uus kinnituselement siin

Nüüd käin ja kõlisen uhkesti nagu Muhu pruut ;)
Lahe töö see preesiviltimine- saab oma möllavat fantaasiat täielikult rakendada. Eelmise postituse punane oli suht täpselt kopeeritud raamatust. Sinise juures oli oluline kuljuste olemasolu, ülejäänu tuli töö käigus.
Järgmine asi on ilmselt ema nõelapadi, toorik on valmis ja ootab ainult kaunistusi ja tikandit.
Loomulikult on poolikuid töid veel- mu pisisugulane Mia (7 kuud) saab ilmselt enne mehele, kui ta kootud suvekleidike valmis saab.Teha polegi eriti midagi, aga no ei hakka kätte...
Tellimustöö kootud kott on ka valmimisjärgus ja üks pajulehesall on varrastel ja üks kampsun ootab oma aega ja... no ja nii edasi.
Aga loodame parimat :D

"SEDA ma küll tegema ei hakka!" ütles MB sügava veendumusega

Jutt käib tikkimisest. Ja nii ongi, nagu ütleb üks staarstilist televiisorikastis.
Elasin ma selles veendumuses, et tikkimine pole kohe üldse minu jaoks- no tubli 30 ja pluss aastat. Jah, mulle meeldib tikandit vaadata, ma imetlen inimesi, kes suudavad seda teha, aga enda jaoks pidasin ma seda raketiteadusest veel mõned levelid kõrgemaks pilotaažiks. Et ma ise tikiks midagi enamat, kui pisipisike ristpistes asjake- no ei! Lihtsalt neljandas klaasis kokkukäkerdatud nõelapadi on mul veel liiga värskelt meeles - seda enam, et ta, kuramus, on tänase päevani mu ema nööbisahtlis nagu elav mõnitus. Ühesõnaga- liialt traumaatilised mälestused pole lasknud selle käsitööliigiga tegelema hakatagi.

Aga nagu te arvata võite, ei tulnud ma ju pühapäeva hommikul teile pajatama oma traumaatilisest šokist neljandas klassis tikkimise tunnis.

Pika sissejuhatuse mõte on alljärgnevas, ehk siis KUIDAS MB NÕELA OTSA SATTUS.

Asi algas täiesti süütust viltimise õpitoast, mida tuli meile andma käsitöömeister Eve Burmeister. Tema asjatab sellises kohas  http://wegawrk.wordpress.com/inimesed. Muide, tegemist on vapustava õpetajaga!
Kõik oli ilus ja kena (ja kontrolli all) selle hetkeni, kui ta tõmbas kotist välja näidistööd. Eesti sõlgedest ja preesidest inspireeritud vildist ehted, rikkaliku tikandkaunistusega.
Ja siis oligi otsas! Martaberta istus laua taga, maniakaalne läige silmis, ja viltis ning TIKKIS endale kuhiksõlge. Kindlasti saavad nüüd päristikkijad naerust tilgad püksi aga mulle mu tikitud sõlg meeldib! Tõsi, hetkel töötab ta ajutiselt nõelapadjana...

Et õpitut kinnistada, siis tegin endale hiljem, kodus, veel ühe sõle. See sai pikalt laagerduda ja mulle endale meeldib ta oluliselt rohkem.
Silmadega prees  ehk kärniline sõlg on Eesti aladel üsna levinud kaunistuselement. Lappasin hulgaliselt pilte netis, aga lõplikuks eeskujuks oli ikka "Meite Muhu mustrites" lk 221 olev prees. Minu silmadega prees hakkab kaunistama mu musta mantli kraed ;)

Karta on, et selliseid (või natuke teistmoodi) sõlgesid-preese tuleb veel. Ja ema saab kiiremas korras endale uue, tikitud, nõelapadja kah (vana viskan ahju ja istun põlev ahju kõrval niikaua, kuni mu tikk-käkk on lõplikult otsa saanud!)
Ja viltsaabaste otsingud on ka alanud. Oh isver, mul on nii suured plaanid!
Ja teate, mis ma pean ütlema- tikkimine ON mõnus!

NN=EN mustrilehed

Tegin oma vanades NN mustrilehtedes inventuuri ja avastasin, et mõningad numbrid  mul topelt. Tahaksin ülejäägid mõnele toredale käsitööhuvilisele ära anda. Et traditsioon ei kaoks ja et  keegi veel võiks neist inspiratsiooni ja mustriabi leida.
Numbrid on järgmised:
1957- mai
1963- sept, nov
1965 - juuni
1966- okt
1973-märts, aug,sept, okt
1974- apr, juuli
1975- sept
1976- jaan, apr, aug
1977-veebr x2 aug, sept, nov
1980- veebr, märts,juuli, okt, nov
1981- aug
1982- jaan
1983- aug, okt
1984- jaan, aug
1985- juni

Palju kudumise- ja heegeldamismustreid, tikkimist, kootud linikute mustrid (1957),kindaid, mütse, muhu pätid jne. Kindlasti leiab igaüks midagi huvitavat ja vajalikku!
Mustrilehed on normaalses seisukorras (mõni nagu uus ja mõni ka natuke rebenenud) ja kõik on kasutatavad
Nii et, kui on keegi, kes oleks nendest maiuspaladest huvitatud (või kui Sa tead kedagi, keda nad võiksid huvitada), siis võta minuga julgesti ühendust!

Merelised traaditööd

Endalegi ootamatult tabas mind traadikeeramise isu. Ja nagu me teame, et parim viis ihadele vastu hakata on neile järele anda, nagu kunagi ammu ütles üks ihade ja nendega võitlemise asjatundja.
Ega siin mingit pikka juttu polegi. Kivid, looduslike aukudega, loomulikult, on korjatud Ida-Virumaalt, Liimala rannast.  Merikarbid on ostetud ilmselt Jyskist mingi kodukaunistamise tuhina raames. Traat 0,6 ja 0,8.
Koosmõjus on antud kasutatud materjalist vormunud ripatsid, mida kaelas kanda.

Jälle labakud

Need kindad on nö plaanivälised. Lihtsalt ühel hetkel, kui ma järjekordselt kaevasin NN mustrilehtedes, et leida järgmiste kinnaste mustrit, jäid mulle silma muhuaineliste särkide tikkimise mustrid. Ikka nii Muhu, kui üldse Muhu olla saab! Linnukesed, keerulised ja imekaunid ohakad (ma arvan, et need ON ohakad!) kaheksakannad ja muud vidinad. Ilus, noh! Paar päeva käisin ringi ideega, et mis oleks kui... Siis arvutasin, arvutasin veel, leiutasin kindatippu need kaks musitavat linnukest ja alustasin tööd.
Mis juhtus kasutusel olnud Pony varrastega- seda te lugesite ilmselt juba eelmine kord.
Aga lõpuks said mu Muhuainelised valmis ja siin nad nüüd siis on. Loodan, et päris muhukad ja muu saare-rahvas ei solvu mu peale, et ma nende mustritega nii vabakäeliselt ümber käin. Aga mis teha, "Meite Muhu mustrid" on mullegi oma mõju avaldanud. Kuigi ma pole senini lahendanud minu jaoks põhilist küsimust- kuidas mahutada varrastele 30 silma kinda jaoks...On seal raamatus üks kindakiri, mis mul lausa hinge kriipimas käib.
Aga pika jutu kinnituseks- kindad on siin.

Üks tore kohtumine oli mul lõppeval nädalal veel :) Trehvasime Pisihaldjaga "loominguliseks välkkoosolekuks". Ma väga loodan, et üsna varsti näete te meie kohvitamise tulemust...

Teile kõikidele aga ilusat suve jätku! Jällekohtumiseni!

Puhkus läbi...

Kallid külalised, te olete mulle oma tähelepanuga väga palju rõõmu teinud. SUUUUUUUR suur aitäh teile kõikidele.
Kõigepealt on mul teile kurb teade, Martaberta Kompulsiivkuduja tõmbab homme selga oma lapivormi ja läheb taas barrikaadidele(teenistusse siis) Puhkus on saanud läbi ja see teeb MK-le koledasti kurbtust. Mõelge ise- millal veel saab MK kududa, kududa, kududa, nonstop, päevade kaupa, lõõskava päikese käes? Õige- alles järgmisel suvel.
Aga praegu tahan ma teile näidata oma puhkuseplaani kahte viimast kindapaari.
Mustrid, nagu ikka NN mustrilehtedelt, lõng Liisu käsitöölõng ja Jõgeva (oeh, ma tahasss nutta) 8/2

Ja selliseks muutuvad Pony 1,5 vardad peale ühe kindapaari kudumist! Kusjuures ma ju väänasin neid pidavalt sirgemaks ka veel! Uskumatu, millist saasta meie poodides täiesti süüdimatult müüakse. Varraste hind ca 3 EUR, tegelikult peaks neid olema komplekt per kinnas... Addid lähevad kõveraks, Ponyd lähevad veel kõveramaks- ja jumal näeb, ma ei vääna neid õnnetuid vardaid looma jõuga!



No keeldub see vardapilt teisega samale joonele asumast! Mis mul ikka teha- olgu siis selline kõver postitus!

Ühed kindad on veel peaaegu valmis, aga kuna neil ei ole veel kaubanduslikku välimust, siis neid näitan ma kunagi hiljem.
Lisaks kinnastele sain ma valmis ka ühe kaaresalli. See oli tellimustöö (mis näitab veenvalt, et on teisigi, kes juba talveks valmistuvad). Kaaresall, nagu kaaresall ikka. Lõng türklaste Alize  Angora Gold (10% mohääri, 10% villa ja 80% akrüüli). Servapitsiks kasutasin Haapsalu salli raamatust ja PK-st tuntud pajulehe kirja. Huvitav, seekord allus see muster väga kenasti loogikale...

     Väikese iiri roosi heegeldasin ka, et proua uus omanik saaks seda siis mantlikrael või sallikaeluses kanda. Tundub, et kõik asjaosalised jäid rahule, mis ongi ju kõige olulisem, kas pole?                                        

Kirikinnaste massiivne tulemine jaanikuus ehk salvokat säti suvel

Ilmselt ON imelik, kui inimene koob ohjeldamatutes kogustes labakindaid juunis, kui päike lõõskab (no Ok, ei lõõska, vaid natuke piilub pilve tagant).
Mulle on alati meeldinud vabadus oma tegemisi sättida nii nagu mulle sobib, eelmisel aastal juulilõõsas heegeldasin ma villast lapitekki. Selle aasta suve märksõnaks on siis labakud.

Seni olen ma enamku oma kinnastest kudunud nö vanade muuseumimustrite järgi- hea lihtne- arvutad välja oma vardale minevate silmade arvu ja muudkui kood. Aga mõnda aega tagasi hakkasid mind kiusama vanad NN mustrilehtede kindamustrid, mis kohe TAHTSID uuteks kinnasteks saada.
Ja minu arvates on võimalus, et just nendel vanadel NN mustrilehtedel avaldatud mustrid on kadumise ohus. Ning mis kohast on need ca 35-40 aastat vanad mustrid vähem väärtuslikud või rahvalikud, kui ERMi kogudes olevad?
Seega võtsin endale missiooniks kududa kinnasteks võimalikult suur hulk NN kindamustreid! Voh!
Puhkuseplaan oli valmis saada vähemalt kümme paari ja selle ülesandega olen ma graafikus- puudu on veel 2 paari kinnusid ;)
Ma küll lubasin pikka juttu, aga ega piltide üleslaadimisest vist ka ei pääse...(see on mu blogimiseidee juures üks kõige hapram koht, aga julgete päralt on võit ja vangimaja!)

Veel mõni sõna kinnastest. Tõeliselt imelik oli see, et iga mustrit  kududes hakkasid need ristid ja kaheksakannad ja hanõsilmad ja muud vigurid justkui mingit oma elu elama. Lastekindaid tehes oli mul pidevalt tunne ja pilt silme ees, kuidas just need keerulised ja mitmetahulised kaheksakannad hoiavad uutel omanikel kooliteel ja kelgumäel silma peal.
Ja vahest on kasu ka vendade eelmistest ämmadest ;) Just selle imelise persooni kunagi 30 aastat tagasi tehtud kinnastelt õppisin ma ära, kuidas saavad narmad kinnaste külge. Õpikutes- raamatutes olnud instruktsioonid ei sobinud mitte.

Kinnastel hetkel omanikke pole- seega olen avatud pakkumistele!

Tere armas rahvas!

Nüüd on asi jõudnud revolutsioonilise olukorrani- ehk mäletate, et ühed ei saanud enam vanaviisi ja teised ei tahtnud. Sama on juhtunud minuga. Pikkade mõttetalgute tulemusena olen otsustanud alustada oma käsitööblogi pidamist.
Tahan jagada Teiega oma mõtteid ja tegemisi. Loodan, et võtate mu heasoovlikult vastu. Sooviksin väga, et mu tagasihoidlikud mõtted ja teod toovad Teie päeva natuke rõõmu.

Parimate soovidega pisut ärev Martaberta