Aga kuna ma ilmselt olen siiski kähkukate (väikevormide) kuduja, siis pikkade distantside läbimiseks on mul vaja natuke dopingut ehk siis väikeseid sapsakaid (meenutades ühe kunagise hurmurlaulja sõnakasutust kõrvalehüpete kohta) "vasakul". Seekord oli "vasakul" natuke villaloori.
Rebased on mind pikalt kummitanud. See on üks tore loom. Ilmselt oleks ma teisel arvamusel, kui mul oleks kanad ja reinud käiksid mu karjast matti võtmas, aga mul ei ole- ei kanu ega ka negatiivset kokkupuudet rebastega.
Rebaseprosside plaan tekkis Berliinis. Ilma mingi seose või mõjutuseta. Lihtsalt ühel hetkel oli pilt silma ees, koos teadatuntud tundega "Ma pean selle saama".
Eile toksisin valmis Rebaseprossi Kanaga. Ausõna ma ei tea, miks see rebane omandas tööprotsessi käigus süütu Lassie või natuke ullikese šaakali näo. Pole aimugi. Lihtsalt nii läks. See see on, kui püütakse jäljendada looduslikku värvigammat. Mida rohkem toksisisn, seda kaugemaks loomake rebasest kaugenes. Aga ma kavatsen sellest hoolimata seda prossi oma mantlirevääril kandma hakata. Aga võibolla toksin uue rebase ka, ei tea veel.
Selle tulemusena toksisin täna valmis Rebasekotleti ek Tudurebase.
Alustasin plaanist :D
Nüüd on süda rahul ja lähen koon oma Punast rahumeeles edasi.
Juttudeni!
18+15=347 g?? sina oled meitel muidugi romantik ja mina ei oska heasti arvutada.
VastaKustuta347 grammised rebased on muidugi kobedamad, kui 33 grammised, sellega olen vägagi nõus. :)
Jaa, mina olen aus ja avalik matemaatiline idioot :D A see arvutuskäik tuleneb eelnevast lõngakulutusest, nii et nibin-nabin korrektne see on. LOOOmulikult meeldivad mulle suuremad rebased rohkem, kui mikrorepsid, aga abiks need sulgkaalulisedki.
KustutaRebased pole seni mulle just eriti lemmikud olnud, kuid too Tudurebane püüab pilku küll!
VastaKustutaTore on vahest torkida ja seebi-veega mängida :) Rebsid on lahedad. Rebane-jahimees üks vahva tegelane. Tudurebane tundub nii nunnu, armas ja kodune. :)
VastaKustutaÄgedad rebased... tudurebane on mu lemmik, teine on päris jõhker tegelane :)
VastaKustutaVäägade rebasenäuga rebased. Kui nüüd rebase viltimise vol.nr 2 tuleb, äkki peaks siis vastupidist proovima....no et suur hani ja rebane hambus(nokas)... vaat siis oleks hää vastavalt tujule või päevateemale valida mida kuuereväärile sättida.. No et kui äärmiselt "pealelendaja" tuju on siis paneks selle tõsiseltvõetava ennastkehtestava hane...või kui vaja minna ülemuse juurde palka juurde küsima vms... :P
VastaKustutaA muide, Martaberta...sa tundud viltimises päris "kodus" olevat... Kas susse oled viltinud? Ma ahmisin raamatus nähtu toel endale kokku kotitäie heiet ja kujutasin ette, et uhan ühe sussipaari valmis (olgugi et ma miskit eelnevalt viltinud ei ole - mul siin eneseusk vist maru suur või kriitikameel imeväike). Nüüd otsin taga lapsemõõtu kingsepaliiste(?), mida ei paista kellelgi enam ripakil olevat... Kuda sul sussikogemusega on?
VastaKustutaHeheee! Viltimise kogemus on mul nullilähedane. Nõelviltinud olengi ma ainult mingeid kähmaktegelasi, kus mingeid eenduvaid osi on minimaalselt. Kunagi leiutasin mingile kaltsukoti kampsunile, mis oli liiga õiget värvi, et ära visata, volangi ümber. See meeldis mulle endale ka. Märgviltimise kogemus on negatiivne. ei mina suutnud nunot tekitada ega ka märkimisväärset satsisalli. Mingi käkk tuli välja aga mitte midagi asjalikku. Kanda nagu kannataks ka, aga...
VastaKustutaSusse viltinud ei ole, aga kuuldavasti saab seda teha nt ümber väiksemat mõõtu kummiku (?) Vist.
Mis puutub sellesse marutõbisesse Lassiesse, kes kana õnneks võttis, siis on bioloogiline õiglus jalule seatud. Lassielt on kana hambust rebitud ja surnud kana ootab nüüd uut rebast. Lassie hakkab vist heaks ja alustab tööd lihtsalt prossina. Võibolla saab lillekese hambusse vms. ;)