Ühed pitsilised sokid, mis ilmselt juhatavad sisse kudumispausi

Mul on mingi imelik kuduhullus peal. Muud ei tahakski teha, kui ainult vardaid ja lõnga näppida. Aga ilmselt tuleb vahel millegi muuga ka tegeleda. Mida muud tähendab vastik randmevalu, mis kududa ei lase. Loodetavasti on see lihtsalt häire, mis lõpeb paari päevaga, aga mul on tõsine hirm.
Aga täna näitan pitsilisi sokke, mis saavad täiesti kindlalt minu omaks.
Esther-sokke olen ma juba pikka aega kududa tahtnud. Olen seda teinud ka, aga ikka ja alati kellelgi teisele. Need saavad aga minu omaks. Muidugi muutsin ma õpetust, st kudusin nii, nagu mulle parem ja mugavam tundus. Ja olen väga rahul- sokid on täpselt parajad, mõnusad ja minu arvates ilusad ka. Lihtne kudumine on,  kui loogikale pihta saada. Nende Estheritega olen ma üsna mitmele inimesele nende sokkide isu peale ajanud.   Loodetavasti saavad valmis veel mitmed ja mitmed pitsilised sokid-sukad.

 Kudusin vardaga 2,5, lõng on Koduekstrast pärit Laurin Villalanka (75% villa, 25% polüamiidi, 275 m/150 gr), mis peale pesu muutub imepehmeks.