Jõulukaamose-kindad

Jah, mina olengi see, kellele jõul ei meeldi... Õigemini ei talu ma seda pikka advenditamist ja päkapiklemist poodides ja hüsteerilisi reklaame ja ikka nii edasi.. Ei ole minu aeg ühesõnaga. Ja kui oleks minu teha, siis ma keelaks keskkonnaministri määrusega need ilgelt koledad plastmassist ohukolmnurgad akendelt kui keskkonnareostuse. Ma saan aru küll, et see sõnavõtt võib paljudele tunduda pühaduseteotusena. Nõus. Aga nii ma arvan.
Samas mulle meeldivad piparkoogid ja mandariinid ja glögi ja sõpradega koos olla ja vanemate juures külas käia ja kõik see, mis seostub minu jaoks jõuludega. Selle jõuluaja aitasid minu jaoks üle elada Home Alone1-..., kõik need ohtralt näidatud multikad ja üldiselt talutavalt koostatud telekavad (seda kohutavat hingerebestavat [võlts-]pühalikkust on justkui vähemaks jäänud, mulle tundub )Ja kui olukord hakkas kriitiliseks kiskuma, siis hakkasin ma kindaid kuduma (ülla-ülla, eksole :D)
Muster ikka NN mustrilehest, lõng paljuräägitud Kuressaare kitslammas ja Jõgeva valge (mis pesus läheb kollasemaks...) Sinises osas proovisin kolme lõngaga kudumist. Uskumatu, et inimesed suudavad kogu kinnast kolme ja rohkema lõngaga kududa...
Pilte püüdsin täna tormijärgsest Stroomi rannast, no või mis Stroomi ta ikka on, puhas Kopli rand.

Selle pildi saamiseks passisin ma Suurt Lainet. Laine tuli, aga pildile sai ikka mingi igerik loksutus, kahjuks oli Patrik pilditegemise ajaks raugenud.

Tegelikult soovin ma teile kõikidele hoolimata oma jõulukriitilisusest ikka ilusat aastavahetust, vägevat vana-ära-saatmist, lennukate ideedega uut käsitööaastat ja kõikide unistuste täitumist! Te olete mulle väga kallid!

Uutmoodi lapsed

Lapsed on kuidagi uut moodi tänapäeval. Hinda on tõusnud ise tehtud kingitused. Ja see teeb mulle tõeliselt rõõmu ning südame soojaks. Isetehtud kingitused on siis tavaliselt minu puhul kindad-sallid-sokid. Kui mina olin 10 +/-4 aastat vana, siis mul küll kingituseks saadud kindapaar silma särama ei võtnud, aga nüüdsel ajal näikse asjad sootuks teisipidi olevat.
Väga Erilise Mehe kindalugu sai oma lõpu minu jaoks üsna üllatavalt. Et lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist said ka Johannese õed endale kirjatud kindad ja olid nende üle üllatavalt õnnelikud. Kohe lausa nii palju, et istusid enamuse õhtust kindad käes (ja toas ei olnud üldse külm, ausõna)
Nii positiivne suhtumine andis mulle julgust kududa veel ühed kirjakindad. Seekord lausa Rootsimaale, ühele armsale neiule. Loodan, et talle meeldivad...

Tegelikult valis uus omanik nii mustri kui ka värvikombinatsiooni. Minu asi oli lihtsalt soov materialiseerida.
 Lõngad minu lemmikud- valge Jõgeva 8/2 ja hall Kuressaare turu lammas ja kits pooleks (oi, kuidas mulle see lõng meeldib!) Vardal 15/14 silma, vardad 1,5. Muster NN mustrileht 10/1986

"Pildid näituselt" (ikka koos Pisihaldjaga )

Sõrmikud. Sokilõngast, mille nimi on Alize superwash "machine washable" (no et ka kõige tuhmimad kujud saaksid aru, et sokke või kindaid võib lõpmatult pesta ja muidu trööbata). Tüüpiline sokilõng, 75% villa ja 25 % polüamiidi, vardal 17 silma. Kududa oli väga mõnus ja läks päris ruttu ka. Sõrmikukudumise tingis asjaolu, et nahkkinnastega oli juba natuke külm  ja kuna lund ei ole, siis on naljakas käpikutega käia (rääkimata sellest, et nendega on palav).
Nagu minu asjadega ikka - asi võtab kuju tegemise käigus. Algselt nägi idee ette tegelikult lihtsalt kindaid, siis lillekesega kindaid, siis konnadega kindaid... ja välja tulid "Tõelise patrioodi kindad" Mina olen rahul, et nad sellised tulid.
Käisin täna neid trammis inimeste peal testimas ka :D Mõjus. Inimesed vaatasid naljakate nägudega, üritasid minuga turul püüdlikult eesti keeles rääkida ja naeratasid.
Igatahes- mulle meeldib. Kindad, inimeste reaktsioon ja asjaolu, et sõrmed ei külmeta. Loodame, et ka teie saate neist positiivse sutsaka ;)

 Pildid kinnastel on pärit Pisihaldjalt (haldjaemand@gmail.com, kui soovite endalegi selliseid pilte soetada)

Mia karu ja jänesekampsun, feat. Pisihaldjas

Väga kaua aega ei ole möödas sellest ajast, kui Isetegijas grupiviisiliselt triipu tehti. Ma  arvasin meeltesegaduses, et vahest oleks tore mõnest koostegemisest osa võtta ja "no nõne triibulise asja ma ikka valmis saan". Tutkit, brat! TRIIBUD saidki valmis ja tähtajaks oleks hädapärast ju selle kampsikupildi albumisse susata ka võinud... aga kuna "konseptsjoon" oli midagi hoopis ägedamat, siis elasin vapralt üle häbi, et jätsin töö õigeaegselt esitamata ja lasin asjal põhjalikult laagerduda. Et mitte öelda -"kampsun vedeles kapi peal lubamatult kaua"

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et eriti toimekad mõtted tulevad mul öösiti... Eks ma ole juba vana ka ja alfatasandil on universum ideedest paks. Noor inimene lihtsalt jääb nii ruttu magama, et ei jõua seal alfatasandil koladagi, aga vat minusugused fossiilid, need on ju unetud. Ühesõnaga tekkis idee kududa Miale üks kampsik. Selline asjalik, mitte midagi roosat ega satsilist. Triipudega ja... piltidega.  Kui te juhtute mäletama, siis Pisihaldjas näitas ca aasta tagasi oma karu ja jänese kalendrit. http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=3422&singlepost=81883
 Pildid olid ju patuselt lahedad, kas pole?! Hommikul võtsin kiire sideseansi preilna Pisihaldjale ja broneerisin endale pildid, mis olid seks ajaks jõudnud juba ka riidele trükitud saada. Algselt pidi see kampsun kihisema ainult karudest, aga kuna karud olid otsa lõppenud, siis võtsin seda , mida oli võtta. Ja võtta oli!!! No ja kui nüüd aus olla, siis pilte krabasin ma palju rohkem, kui neid  kampsikule oleks iialgi mahtunud, aga ju te näete neid mõnel minu asjatükil veelgi.
Kampsuni strateegilisi andmeid ka- lõnga kulus ca 3-4 tokki Schachenmayr Nomotto Juvel 100 % uusvilla, masinpesukindel (nii lubab kirjasõna lõngavööl), Nr 2,5 Addi ringvarras
Primitiivsuseni lihtne alt-üles raglaan. Pildid Pisihaldjas, äärepits KST (k..seda teab, mis muster, niit ilmselt Pingviin) NB! Pildid on kampsunil viltu tahtlikult, ei olnud silm viltune...

Ja kui teil tuli nüüd ka tahtmine preili Pisihaldja kunsti oma kunstiga miksida, siis pilte on saadaval haldjaemand@gmail.com aadressilt :) Ma usun, et Eva teeb teiega hea meelega pisut äri :)

Sõdurisokid

Siin pole kohe üldse mitte midagi eriti jutustada. NKK on jätkamas oma eelmisel aastal alustatud traditsiooni (?), et jõuluks saavad missioonisõdurid omakootud sokke-kindaid. Kuna mul on au pidada ennast üheks idee autoriks, siis tunnan ma moraalset kohustust osaleda ka sel aastal.
Kudusin sokid, täiesti tavalisest Alize sokilõngast, mis on ennast minu sõdurisaapas igatahes ainult heast küljest näidanud. Ei kulu, ei hõõru, ei külmeta selles varbad ega midagi. Aus kaup! Värvivalik on imelik, aga ma lähtusin nn "sõdurivärvidest". Nüüd murran ise ka pead, et oleks võinud ju midagi krapsakamat valida...
Aga loodan, et kandja saab neist rõõmu :)

Ja niimoodi õitseb jõulukaktus, mille eest hoolitsetakse pehmelt öeldes vähe...

Saapalugu, vol 2

Saanud innustust saapatikkimisest ja sellejärgsest positiivsest tähelepanust ning vajadusest leiutada kallile vennanaisele sünnipäevakingitus tegin ühe soojaga veel ühed tikitud "hüvasti noorused" Mudel oli natuke teine, st säär kõrgem ja taldki pisut teise fassongiga, aga üldiselt saabas oli aus.  Pikka juttu ei tule, sest mida ma ikka jahun. Tõsi, sellel korral lõin ma isikliku rajarekordi- kolmapäeval ostsin turult saapad ja alustasin tikitööd, reede hilisõhtuks olid saapad valmis. Mõnda aega ma nüüd ilmselt tikkida ei taha ;) Aga ainult mõnda aega...
Pilte kah. Andestage nende hulk ja kvaliteet- ega novembriöösel eriti valgust pole ;)

Mustri valisin ikka vanast NN mustrilehest (mis number, see unus vaadata ja pole hetkel käepärast kah), aga juhtus see, mis minuga ikka vahest juhtub- asi hakkas elama mingit oma elu ja mina loksusin lihtsalt vooluga kaasa. Nii ta tuli. Omanik oli igatahes rahul ja keerutas oma uute saabastega õite õnneliku näoga ringi.

Tulilinnud ja kihnu vits

Täitsa piinlik hakkab juba ;) Jälle kindad. Maavillased, soojad ja pehmed. Tulilindudega. Muster on pärit aastetetagusest NN mustrilehest (12/1978) Iseenesest on muster pildi peal tugevasti kenam ja intrigeerivam, kui valmiskinnas seda arvata laseks. Aga see sellleks. Olulisem, kui muu on kindaservas laiutavad vitsad. Ma ei tea, mis värk see oli, aga juhendit lugedes ja seda järgides tekkis mul ühe vitsa asemel kaks ja kui tegin "pool rehkendust", siis sain ühe vitsa. Ju siis oli selline "kaks- ühe-hinnaga-päev". Aga las ta olla.  Edaspidiseks on mul julgust ka tulevikus mõni vits kudumi serva sokutada, sest ei saa salata fakti, et vitsastatud asjad on ikka õite kenad!

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis ega ma surmkindel ei ole, et tegemist on autentse kihnu vitsaga. Nimetagem seda siis korrekstuse mõttes "kihnu vitsa laadseks tooteks" või kuidagi umbes nii ;)
PS. Mis te arvate, mida ma täna Balti jaama turult toomas käisin?

PPS Soovijad leiavad antud kinnaste mustri siit : http://picasaweb.google.com/109330082807358341341/Kindamustrid?gsessionid=a1ppcb5dX1IkPBZGhqIEUw#5415925370340808226

Noorus ei tuleee iial taaaa-gaaa-siiii ehk fantaasialilleliste "hüvasti noorustega" üle lume

Tikkimise teemadel olen ma sellel sügisel paar korda sõna võtnud. Jätkuvalt olen ma väga ja väga kaugel arvamusest, et ma nüüd kohe olengi tikkija või midagi sellist. Hoopiski mitte.  Aga ma naudin seda tegevust täiega (kes oleks seda arvata võinud???).
Saapatikkimise himu tabas mind nagu marukoer või armumine augustis. Ikka samal ajal, kui ma üldiselt "nõela otsa sattusin". Praegu ma arvan , et oli ikka debiilne idee küll alustada tikkimisega saabastest (kui mitte arvestada neid tillukesi nõelapatju), aga mis tehtud see tehtud. Ja hea ka, et tehtud sai.

Nooremale rahvale selgituseks, et "hüvasti noorused" on lukuga viltsaapad, mis karmil nõukaajal olid peaaegu igal inimesel. Saapad olid ausad- st koledad, odavad ja poest saadaolevad. Ja soojad. Glamuurist olid nimetatud jalanõud  ikka kohe väga kaugel.
Viimastel aastatel on aga nobedate näppudega naised-noorikud andnud nimetatud saabastele uue hingamise. Mina nägin esimesi tikitud viltsaapaid Amanda blogis
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=21911&singlepost=67685
Ja armunud ma olingi!
Armunud ja eesmärgiga inimene on teatavasti ohtlik ja sihikindel. Kaalusin mõne aja, kas on üleüldse mingigi võimalus, et ma oma saapad tikitud saan ja otsustasin, et ega seda ju muidu teada ei saa, kui "noorused" muretseda ja katsetada. Asusin otsingutele. Alustasin loomulikult netist ja leidsin ka mingi hulgilao, kes tegeleb vene kaubaga. Kummipaatide ja kalamehekummikute kõrval olid esindatud ka "Noorused", aga kuna firma rääkis uuest tarnest, mis tuleb novembris, siis ma ei jäänud ootama. Nõukaajal karastunud indiviidina siirdusin ma uutele jahiretkedele.Sedapuhku poodi, Laagri Maksimarketisse, kus ka väidetavalt olla HN nähtud. Jälle tühjad pihud...
 "Hüvasti noorused" on poodidest samahästi kui kadunud. Muidugi müüakse mingeid viltsaapaid, mis maksavad nahksaabaste hinna aga kindlasti ei ole nad "need õiged". Õigeid HN saab turult. Näiteks Balti jaama turult. Mina ostsin enda omad juba septembris, kui sooja oli ca 20 kraadi 18 euriga ja saapamüüja ei osanud kohe mingit seisukohta võttagi, kui ma saapaid küsisin.  Sain oma kallisasjad kätte ja vedasin koju.

Mustrivalimine kestis kaua ja oli vaevane. Nüüd, kaks kuud hiljem, ütlen ma, et oli jumala mahavistaud vaev :)

See muster sai minu saabaste idee aluseks. Tulemus, mis lõpuks välja tuli pehmelt öeldes erineb algsest mustrist.
Ja nüüd andke palun andeks mõõdutundetu hulk eri rakursist võetud pilte.  :D

Selgunud on ka kurb tõsiasi, et pätitikkijat minust kohe kindlasti ei tule. No ei ole ma võimeline kahte ühtemoodi asja valmis tegema. Ja kas on vajagi?
Igatahes mina olen rahul ja loodan, et ka minu emale, kes avaldas arvamust, et "Vot selle asja sisse mul usku ei ole", mu saapad meeldivad.
Edu kõikidele ja unistage suurelt!

Väga Eriline Mees ja tema kindalugu

Ilusat isadepäeva kõikidele!
 Minu isadepäevapostitus räägib hoopis ühest Väga Erilisest Mehest, tema õdedest ja emmest-issist. Ja õige veidi on selles loos ka kudu-juttu.
Selle väga erilise mehega kohtusin mina ühel talvisel varahommikul, aasta viimase päeva esimestel tundidel Rakvere Haiglas. Selle aja ja koha oli valinud Väga Eriline Mees oma maailma tulekuks. Nii ta siis tuli, väike sitke inimene, kelle kohta pole ma iialgi saanud kasutada nimetust tita või beebi või veel mingit ninnu-nännut.  Sitke mehike uudistas oma hallide tarkust täis silmadega maailma ja mind ja andis selgelt teada, et tema nimi on Johannes ja mitte midagi muud. Mina olen  nimelt Johannese ja tema õdede jaoks Secundra Madre, asendusema, teine ema, ja Täiskasvanu Kohta Päris Normaalne Inimene. See viimane nimetus meeldib mulle endale kohutavalt, sest teismelise inimese käest suuremat tunnustust saada ei ole võimalik ;). Loomulikult on Johannese ema ja isa minu suurimad sõbrad ja kogu see kirju seltskond mulle otsata kallis.


Nüüd siis sujuvalt kudujutu juurde. Ühel õhtul veeretas Johannes käes issi kindaid,  ja arutles pikalt-laialt, et kes need kindad issile kudus ja küll on ikka kenad kindad ja ikka nii edasi. Nõustuge, ühe viieaastase suust suhteliselt ootamatu jutt, kas pole?! Johannese emme vastas lapsele ausalt, et tädi Ivi kudus need kindad, mispeale Johannes küsis täiesti  õigustatud küsimuse, et miks talle selliseid kindaid tehtud ei ole.
Tõepoolest, miks ma pole oma lemmikmehele kindaid kudunud? Kuigi piinama jäi mind siiski küsimus, miks viieaastane tahab saada kingiks kindaid. Mäletame me ju kõik, kuidas lapsed vihkavad kingiks saada Pehmeid Pakke, mis tähendavad tavaliselt villaseid sokke ja muud jama... Töötamine psühholoogidega on mind ära rikkunud ja pisukese mõttetöö tulemusena helistasin ma tagasi Johannese emmele ja palusin küsida mõned tagamõttega küsimused. Üks neist oli selline, et kas kindad peavad olema nagu issil. Ja oligi kindamüsteerium lahendatud- asja neist kinnastest üldiselt, aga kuna issil on sellised, siis olge lahked ja tehke pojale samasugused. MOTT!
Lõngaks valisin kõige soojemad ja naturaalsemad, mida kätte sain. Hall on Kuressaare turult pärit lamba ja kitsevill pooleks , valge Jõgeva õndsa villavabriku toode. Muster Helme kaardikiri, Aino Praakli kirikinnaste raamatust. Randmeosas 9 silma vardal, labas 11 silma.Vardad nagu ikka, 1,5.

 Ja siin on kindad, millest kõik algas...

Sõrmedeta kindad

Pika jututa näitan täna sõrmedeta kindaid või käppasid või randmesoojendajaid või kuidas me neid ka kutsuda võiksime... Kolleeg tellis autosõiduks poolkindad, et hommikul rool näppude vahel nii k... külm ei oleks. Kokku oli lepitud ainult kaks tingimust- mustad ja edevad. Kudusin mingist poelõngst, mille lõngavöö on kõige kaduva teed läinud, kuigi hämaralt meenub, et ju see miskine Red Heart-i 100% villane lõng oli. Uute nippide harjutamise korras proovisin ka kahe lõngaga kootud ülesloomist. Toimib küll, natuke tüütu oli, aga peab siis kõik lihtne ja lilleline olemagi?! Lilleke on heegeldatud kah mingist Red Hearti lõngast, 100% akrüül, mida ma olen meeltesegaduses terve kilo kokku ostnud ja mis nüüd kuidagi ära kuluda ei taha. Karunööp on väike reveranss kolleegi karulembusele ;)

Halliste kirjaga

Ajame jälle pisut kindajuttu, sest mida muud ma ikka teen, kui ma midagi tarka teha ei mõista. Täpselt, mõtete/plaanide selgitamise taustaks koon ma kindaid. Tavalisi labakuid, mustrilisi, sooje ja villaseid. Halliste kirjaga sedapuhku, kuigi taas kord on saanud kinnitust kudujate vanasõnaks saanud mõttetera (mille autor on minu mäletamist mööda Anu Raud), et mustrid on nagu rändlinnud, tulevad kusagilt ja peatuvad kuskil. Või kuidagi umbes nii.
Nojah, et Halliste muster siis. OK. Aga lappasin ma Karja Roosi mustrikogu ja mida ma näen! Täpselt sama muster, ainult võrestik ( või kuidas iganes me neid raame kutsume) on kihnlaste kinnastel kahekordne.
Armastan väga seda mustrite rändlindude kombel rändamist. Iga kord, kui ma mingit mustrit kinnasteks koon, siis  mõtlen, et kust just see muster tulnud on ja miks ta kunagi loodi  ja kes oli see esimene neiu/noorik, kes selle oma kinnastesse kudus jne. Sellised kindalikult eksistenstiaalsed mõtisklused...
Aga lahe on mõelda, et kui  kunagi ca 70 aasta pärast teeb ERM jälle kindakorjeretke Virumaale, siis saab Kindakoguja sealt MB kootud kindad, mis on küll koledasti kulunud (ma loodan, eksole) aga mille mustrid on kahtlaselt sarnased Kihnu ja Mulgi kinnastel kasutatutele. Siis saavad teadlased pikalt mõtiskleda 21.saj esimese poole kindakudumise traditsiooni üle ja MB vaatab kaugelt kudujate Walhallast ja laseb peenikest naeru ;)
Kena hingedeaja algust teile kõikidele!

Muster Aino Praakli "Kirikindad1", lõng täitsa tavaline nimetu villane, vardad tavalised (kõverad! jälle!!!) sukavardad.

Roosa Bareti tuunimine

Eelmine kord rääkisin ma Kuressaare turult ostetud Roosast Baretist.
Elas see peakate mul kapi otsas ja ootas aega, mil mind tabaks inspiratsioon ja tikkimisetuur.Täna see siis juhtus :) Kohe  ärgates oli tunne, et "täna on see paev". Ja päev juhtus olema tõesti see õige, sest kõik sujus ootamatult valutult ja kiiresti. Kümnekonna minutiga oli leitud muster (L.Kirst "Muhu Tikand" lk 180). Loomulikult kergendas mustrivalikut ka see, et tellijaga oli kokku lepitud, et kaunistuseks saavad sinised lilled. MIs siis muud, kui ikka rukkililled. Mustri pealekandmist ma omandanud ei ole, seega tikkisin nö "pildilt" ja mulle tundub, et see sobib mulle. Ette joonistamata muster jätab kuidagi vabamad käed teha omapoolseid muutusi-lisandusi.
Ja ma nautisin seda tikkimisetööd täiega. Tulemusega jäin rahule ka, eks näis, mida Roosa Bareti omanik ütleb...

Värvid on tikandil muidugi pehmemad aga see kunstvalguses pildistamine on ju teada...

Paduroosa

Täna toon ma teie ette paduroosad poolkindad, mis ma kudusin kallile kolleegile. Asi sai alguse Kuressaare turul, kust töökaaslane ostis endale roosa bareti. Baretimüüja hindas ostjat sõnadega "Nagu nuku" ja see sai otsustavaks, sest just nii ta oma uue mütsiga välja nägigi- nagu nukk. Ja et imaago oleks lõplikult viimistletud, siis tekkis juba leti juures idee, et komplekti peaksid kuuluma ka poolkindad. Mõeldud-tehtud! Mina, kui tuntud "ülevõlli romantik ja padutibi" lubasin tellijale end mitte tagasi hoida ja teha midagi pöörast. Tegingi.

NIII kahju, et ma ei taibanud uue omaniku nägu pildistada, kui ta oma kinnud käte sai :D See oli.... üllatunud ..., imestunud, ...aga vist natuke rõõmus ikka ka. Kuigi, ausõna, ma küsisin veel kudumise käigus, et kui väga ma ikka "romantiliselt märatseda" võin.
Tegelikult istuvad nad käes päris kenasti ja nii loppis nad ei ole kah, kui pildilt arvata võiks. Teate küll seda kunstvalguses õhtul pildistamist ;)
Järge ootab Roosa Barett, mis peaks saama tuunitud  mingite rukkilillelaadsete taimedega. TIKITUD  taimedega siis. Kui taevas tahab, siis tulevad need tikandid rukkilille sarnased , kui ei... siis on baretil lihtsalt ühed stiliseeritud lillekesed.