Elas see peakate mul kapi otsas ja ootas aega, mil mind tabaks inspiratsioon ja tikkimisetuur.Täna see siis juhtus :) Kohe ärgates oli tunne, et "täna on see paev". Ja päev juhtus olema tõesti see õige, sest kõik sujus ootamatult valutult ja kiiresti. Kümnekonna minutiga oli leitud muster (L.Kirst "Muhu Tikand" lk 180). Loomulikult kergendas mustrivalikut ka see, et tellijaga oli kokku lepitud, et kaunistuseks saavad sinised lilled. MIs siis muud, kui ikka rukkililled. Mustri pealekandmist ma omandanud ei ole, seega tikkisin nö "pildilt" ja mulle tundub, et see sobib mulle. Ette joonistamata muster jätab kuidagi vabamad käed teha omapoolseid muutusi-lisandusi.
Ja ma nautisin seda tikkimisetööd täiega. Tulemusega jäin rahule ka, eks näis, mida Roosa Bareti omanik ütleb...
Roosa ei ole küll päriselt minu värv, aga rukkililled liigutavad hinge ikka. Ja roosa-rohelise-sinise kooslus on täitsa nauditav ! Loomulikult peab ikka tikkijale nõel sõrmede vahele sobima..ja Sinu sõrmede vahele sobib küll-küll !
VastaKustutaNo oh sa mait kus on alles tikand.
VastaKustutaMinumeelest roosa barett on eriti uhke ilme saanud peale seda tuunimist.
Kõvad 10 punkti selle eest ja hunnik plusse kah taha talle.:)
Roosa on nii minu värv, et juba olma tikandita oleks see peakate mind jalust nõrgaks võtnud.. aga sedasi nüüd nende lilledega.. Krt. Hakka või vanduma. Sigamegamaruvinge! No lihtsalt niih ilus. Mu roosa velvetmantel jääb nyyd nutma ja unistama, et kord ka minu pead midagi sarnast katab. Ma räägin, siin on näppu ja materjali ja aru ma ei saa, miks Sa seda nõela nii kaua täiesti teisel otstarbel kasutasid ja nüüd siis alles sellise kunstini jõundud oles? :D
VastaKustutaTänud, head inimesed, heade sõnade eest! Tõesti arusaamatu, et ma selle nõelaga torkimise juurde nii hilja jõudsin. Seni olen ma ju materjalina eelistanud inimnahka ;)
VastaKustuta