Kleit, mis kaalub terve kilo

Ma olen viimasel ajal laisk kuduja ja veel laisem kirjutaja. Aga vahest teen ma mõlemat.  Ma pole enam väga kindel, kas sellel hüljatud blogil ühtegi lugejat alles jäänud on, aga noh, loodan natuke ikka ;)
Nüüd siis kleidist. Juuli alguses juhtus sihuke lugu, et president tahtis näha tublisid kõrgkoolilõpetajaid ja ma olin arvatud selle seltskonna hulka. Kleididraama oli traditsiooniliselt valuline ja lõppes sellega, et ma panin selga vana endakootud lõheroosa.  Kuna ma peatusin hea sõbranna Velda juures, siis tundud loogiline, et Velda mu roosat selga passitas ja hetkega sai selgeks, et ka talle tuleb kududa kleit. Kindel oli Velda ka selles, et ta tahab sama mustriga seda kehakatet saada. Ainult talvine pidi see kleit olema, varrukatega ja mitte päris maani. No mis saab olla lihtsamat, kui paabusaba kududa :D Seda mustrit võin ma vist teha ka käsikaudu ja pilkases pimedas.
Kuna suvi oli väga toimetusrohke ja palav, siis kudusin ma enamasti varahommikul ja õhtul paar rida enne teadvusekaotust. Aga minu üllatuseks sai see kleit valmis, kuuga umbes.
Kudusin vardaga 3,5 (KnitPro Zing sari on vaimustav!!!), lõngaks/niidiks oli Linie 255 Toledo, mis on igapidi üks tummine tükk, 50 gr/ca 85m. Sile, Libe. Läikiv. Mõnus. Kulus seda niiti koledasti :D Tervelt 20 rulli sai kleidiks kootud ja kaaluks seega umbes kilo, nii et põhimõtteliselt on tegemist spordivahendiga ja kestev trenn kleiti kandes on kindlustatud.
Pilte kah. Kuna kleidiomanik tuuritab maailmas ringi, siis modellin mina. Jah, ma tean, et modellid peaksid olema minust palju ilusamad aga mis teha. Oma blogi, teen mida tahan, eksju :P

" No ma tahan, et pildile jääksid kõik olulised asjad. Ja kleit ka. Ja pildista mind ilusamaks!"

Pildid on tehtud minu selle suve suurimas avastuspaigas, Aidu kanalites. Imelised vaated ja suurepärane vesi.
PS. Proovin lisada võimalikult adekvaatse lähivaate. Paremad vaated on "coming soon"