esmaspäev, 3. juuni 2013

Tühine pisiasi (tõestamaks, et ma teen vähemalt natuke käsitööd)

Nagu pealkirigi ütleb, on tänases postituses tegemist tühise pisiasja ilmarahva ette toomisega. Nii väga, kui ma ei tahaks näidata mingeid hinge-kinni-võtvaid-imetegusid, siis kahju küll, reaalsus on täitsa teine... Reaalsus on lausa sihuke, et näidata pole midagi. Tõsi küll- palmikuline/pitsiline kampsun on varrastel, umbes kolmandik vist ka valmis, aga päris valmis ei ole midagi. Kalur Kalmeri kindad on kah varrastel, aga no valmis ei ole nad mitte, sest seda õiget tunnetust ei ole. Loodetavasti milllagi tuleb.
Aga täna on mul teile näidata imetilluke heegeldustöö, mida ma ei võtnud ette mitte kirglikust armastusest heegeldamise vastu vaid elust tingitud vajadusest. Alanud on rannahooaeg ja kuskile mingi lapikese peale pean ma ju oma pinnalaotuse parkima, kui rannas peesitan.

Vajalik "lapike" ei tohi olla:
  1.  Liiga väike- ma vihkan, kui rannas vedeledes saavad sääred liivaseks. Ja tõele au andes on mu pinnalaotus suht suur...
  2. Liiga raske
  3. Liiga haakuvast materjalist
  4. Liiga torkiv
  5. Ilmselt ka mitte liiga suur
  6. Ja liiga palju ei tohi ta maksta, parim, kui keegi mulle peale maksaks...
Ühesõnaga- potensiaalsele rannalinale oli mitmeid nõudmisi. Ega mul ausalt öeldes suurt usku ei olnud, kui poeretkele suundusin, et vajalike parameetritega asi kaubandusest saada on. Aga näe- oli täitsa olemas. Ootas mind Uuskasutuskeskuses., maksis oma ca 150 X 150 mõõmete juures, arvake ära?- 1.50. Loogiline, eksole. Ma arvan, et tegemist on mingi nõukaajal kappi igaks juhuks ostetud kardinaga. Igal juhul oli tegemist uue riidetükiga.
Minu rõõmu tumestas ainult fakt, et õmmelda ma ei oska (kohe ÜLDSE ei oska) ja õmblusmasinat mul ka ei ole. Ja narmendava rannalinaga ma randa minna ei saa, see oli ka ilmselge. Jäi üle ainuke lahendus- heegeldusserv. Pitsiks on seda ilmselge pillamine nimetada- olgu siis tegemist natuke lopsakama palistusega. Ma ähmaselt mäletan, et õmblemises on mingi sellelaadne termin.
Ühesõnaga- materjal Uuskasutuskeskusest, heegelniit Kangadžunglist ja nii ta tuli.  Ei mingit imet, ainult puhas vajadus.
Suvitusvälisel hooajal võib seda lina kasutada kardinana või laualinana (aga ma vist ikka nii multifunktsionaalseks ei lähe)


PS Ma ei oska mitte ainult õmmelda, ma ei oska heegeldada ka ;)

9 kommentaari:

  1. Tubli töö ja kena tulemus! Muide, mina ka ei oska heegeldada :)

    VastaKustuta
  2. 4 x 150 cm tähendab ju kokku 6 m pitsikest! Seda pole mitte vähe! Hämmastav vaprus ja vastupidavus! Minu lugupidamine. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No päriselt on seda pitsi ikka 2x 1,5 meetrit ;) Ma panin natuke ikka laiska ka

      Kustuta
  3. Tarvilik ja ilus ka ! Ja on ikka nii palistus kui ka heegeldus - seega ei mingit mitte-oskamise juttu ! Lisaks veel, et 150+150=300cm ... ei ole ka miski imetilluke mõõde !
    Ega´s muud, kui et mõnusat peesitamist ning võta ikka päikest ja ära lase päikesel ennast võtta ( see viimane võib valus olla!) ! :)

    VastaKustuta
  4. Pole midagi, kunagi ei osanud Sa tikkida ka, aga ühtäkki...... hakkasid pihta ja nõel kuulas sõna. Pilkus see õmbleminegi Sulle "pähe karata" võib.:P:P Aga rannalina on Sul nüüd kaunis! Kaunist suve soovides tumevalge

    VastaKustuta
  5. Täitsa päris heegelpits on välja tulnud, pole ei hargipits ega miski muu pits. Ja vajadus saab rahuldatud :)

    VastaKustuta
  6. "Lapikese" laboratoorsed katsetused on tehtud! Tulemused: On paraja suurusega ja sellel saab vabalt võtta ka meretähe poosi, ei torgi ja tagab ka rahvast täis rannal piisava privaattsooni. Seega- õnnestunud pisiasjake ;)

    VastaKustuta
  7. Selle kohta, et inimesel puudub igasugune käelise tegevuse oskus ja teadmised, on ikka üsna tummine asjake valminud :)))

    VastaKustuta