Pitsipidu

Näh, aprill pea mööda saanud ja mul ei mingit postitust teiega jagada... Elu on lihtsalt hullult kiire, aga natuke kudunud ikka olen,no nii kahe ja poole haapsalli jagu näiteks ;)
Asi sai alguse suvel, kui ma ostsin Haapsalus sellest Õigest Poest seda Õiget Ja Ainumast Sallilõnga.
Issver, millist nägurit ma temaga nägin... No selle lõngaga siis. Ta keeldus saamast salliks. Lihtsalt. Keeldus. Ja ma harutasin ja harutasin ja lõnga jäi aina vähemaks ja vähemaks ja olmasolev viltus õige usinalt.
 Kuni saabus õige aeg ja õige muster ja õige potensiaalne omanik- ning kõik sujus. No ütle siis, et tegemist ei ole orgaanilise olendiga.
Ühesõnaga- augustis abiellub mu parima sõbra vend oma Soomest pärit pruudiga ja mais kohtuvad ämmad ja äiad. Selleks puhuks tellis eesti ämm kingituse oma soome "kolleegile" ning kindel soov oli, et see oleks kootud pitssall. Mina arvasin siis, et kui ikka asi läheb riigist välja siis peab ta olema See Õige Asi. Ehk siis olema valge ja peenike ja libisema sõrmusest vuhinal läbi ja nii edasi. Otsustatud, tehtud.
Kudusin oma vana lemmikmustri järgi- ikka Mary Webb ja "Koekirjad" ja gooti pits.
Kui asi oli töös, siis oli mul pehmelt öeldes mõningaid küsimusi- no nii lödi ja iseloomutu tundus tulemus näpu vahel... Aga ma jätkasin... Kui asi sai valmis ja raamile tõmmatud, siis olin ma sõnatu. Pisikesest nirakast koorus tõeline pruudiloor. Õrn ja iseloomukas. Aga ilmselgelt sobimatu kaunistama ämma õlgu...
Veidi pildimaterjali ka. Siin proovis Martaberta pildistada varje seinal, sest muster jäi silmale tabamatuks, fotol tuli välja küll vastupidi.

 Siin see kuulus sõrmuseproov, mis meenutab oma kategoorilisuses pigem nõiajahi aegset veeproovi. Aga katse sai edukalt läbitud- ei sõrmus ega sall saanud katse käigus kahjustusi.

Siin siis üldvaade tulemusele ka.

Veidi tehnilisi andmeid- Lõng 28/2, 100 % villa, bambusvarras 3,5 , pits külgekootud.

Õnneks olin ma juba selle udu kudumise ajal otsustanud, et kuna aega on, siis koon ma igaks juhuks teise salli veel. No et inimesel oleks valikuvõimalus ikka ka.
Kudusingi. Selle salliga läks kõik kohe ülltavalt libedasti. Lõng (Linate Smyrna Platinum), vardad 3,5 ja muster "Pitsilistest Koekirjadest" kõlas kokku õige kenasti ja oli nauditav juba kudumise ajal.
Nagu ütles sõbranna- see sall on maailma näinud. Kudusin ma teda Tallinnas ja Tartus, Saaremaal ja Inglismaal- ühesõnaga rännanud sall on. Ainult käispagasisse ei julenud ma teda sokutada ja lennukis kudumine jäi seega ära. Sellel sallil on veel üks nipu juures- kuna ma kudusin teda meie haavatuid toetades Inglismaal, siis on nende poiste osalus seal kahtlemata juures. No kasvõi nii, et nad ei näppinud vardaid välja, mis on ju üks kiiduväärt tegu, kas pole?!
Pilte ikka kah.

Vot selline tulemus siis. Mulle endale tundub, et see puudriroosa on oluliselt "ämmalikum", kui valge, aga eks tellija otsustab. Ma salamisi loodan, et ta ei suuda valida ja võtab mõlemad- ühe ämmale, teise pruudile ;)

 Mõõdukusega sallid ei hiilga- 224 x 84, aga ma ei oska kududes muud mõõtu pidada kui ikka ainult see käte siru-ulatuse mõõt ja nii nad siis saavadki sellised hiidsalliliste seltsist. Aga parem suur kui väike, eksole?

Muide, kui te kasutate Linate Smyrnat, siis kust k... te seda lõnga saate??? Karnaluks ei müü, Liann ei müü, Käsitööjaam ei müü... Mina sain viimased tokid Kiviõli kangapoest, aga seal on natuke kehva järel käia.

Kolmas sall on pooleli ja see saab minu omaks. Esimestest silmustest peale tean seda... Aga pildiga peate veidi ootama, see tibu alles koorub.
Seniks aga lillelist kevadet teile, kallid sõbrad!