Veel kevadekuulutajaid

Postitada pole aega, kirjutada ka mitte ja kui lõpuni aus olla, siis ega pole ka millestki poste tekitada. Ehk siis käsitööd eriti ei tee. Pole aega ja tahtmist ja ideedegagi on hetkel kitsalt. Aga ju see paraneb.
Vähemalt olen ma nüüd kolinud oma uude, koogelmoogelikollasesse koju ;)

Ideepõuasel ajal kudusin lisaks eelmise postituse sõrmitutele veel kaks paari. No niisama, et midagi teha.

 Triibulised läksid kingituseks kolleegi tütrele tema 12-aastaseks sünnipäevaks. Sünnipäevalapse ema jutu järgi tabasime kingitusega kümnesse - teisisõnu - uus omanik on rahul. Kanda saab sõrmituid kahte pidi, ehk siis olenevalt soovist, kas sõrmed või ranne pikemalt kaetud.
Lõngaks viimased jupid jäägikotist, ühevärviline 100% villa, kirju (kahtlustan, et akrüül) on ilmselge meeltesegaduse seisundis mingist teisekäepoest ostetud hiiglaslikust heegeldisest harutamise tulemusena saadud. Huvitav, mida ma mõtlesin, kui sellise psühhedeelilise asja ostsin? KUS ma seda lõnga plaanisin kasutada??? Ühesõnaga seda lõnga on veel...ja veel... ja veel...Ideid, mida sellest lõngast teha paraku mitte :S

Need kudusin endale, samuti lõngajääkidest (100% villa). Lihtsalt tuli tahtmine doominokudumisega tegeleda ;) Ruuduke koosneb 21 silmast ja ringil on rombe 3. Eks näis kas ma neid ka kandma hakkan...
Kui nüüd kallis lugeja arvab, et ma kasutatud lõngajäägid  lõplikult ära kasutasin, siis ta eksib. Neid imeliku suurusega mugulaid on ikka veel kriminaalselt palju...