Retro ja nostalgia, feat Mithgariel ja Triine

Enne kui alustame siis- TOIMEKAT JA TEGUSAT, IDEEDEST KUBISEVAT, ARMASTUST, VÕIMALUSI JA TERVIST TÄIS ALANUD AASTAT!

Isetegija neiu Mithgariel nakatus lõngavärvimise pisikusse ja on nakkust eduliselt levitanud. Kuna mul puudub igasugune immuunsus kõige suhtes, mis on kasvõi servapidi villa, lõnga ja varrastega seotud, siis haigestusin ka mina. Mitte et ma nüüd kaebleks või midagi...
Ühesõnaga, peale pikka lihtkiibitsemist Mithgarieli blogis, mis asub siin http://kasitoopodin.blogspot.com/ tellisin ma endale roosakat lõnga, mis oli oma hunnitu värvi omandanud košenilli ja sandlipuu koosmõjus. Sain oma lõnga kätte, aga ideed nagu polnudki. Tahtsin salli kududa, aga ei olnud sallilõnga nägu need nunnud potsakad. Lõng rändas mu üüratusuurde lõngakonteinerisse oma aega ootama.
Ja siis! Järsku! BAPAHHH! Selge teadmine.
Kuna see lõng meenutas mulle kogu aeg midagi, siis saabus selgus- see on täpselt sama värv, milline nägi välja lapsepõlves ema tehtud mannakreem. Puhas nostalgia. Ja veel sekund hiljem meenusid mulle ühed hunnitud pitsilised kindad, mis ema mulle kunagi ühe tädi käest ostis. Oi kuidas ma neid pitskindaid armastasin! Aga suure kandmise tulemusena kulusid kallisasjad õite niruks. Muster oli kaunis, aga sellel ajal minu jaoks ilmselgelt ülejõukäiv. Niru kinnas rändas täiesti teadlikult kappi ootama aega, et ehk kunagi, kusagil, keegi jagab kirja raiutud kujul seda mustrit... Aastad kulusid, aga muster jäi saamata. Meelest ära aga ei kadunud soov endale veelkord sellised peened villased iludused saada. Muidugi oli aegajalt sellise mustriga kindaid turgudel müügil. Aga need ei olnud need õiged. Olid jämedamast lõngast ja jämedamate varrastega ja armastuseta tehtud...
Aga mõni aeg tagasi näitas sellise mustriga tehtud sokke Triine http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9243&postdays=0&postorder=asc&start=60 ja lahke inimesena jagas ta ka kauaotsitud mustriskeemi.
Nüüd sai kokku lausa kolme isetegija looming- Triine (mustrita pole midagi), Mithgarieli (lõngata ei saa läbi) ja Martaberta (teostus on oluline ka).

Minu jaoks on kuidagi sümboolne fakt, et blogi uue aasta tegemised algavad koostööga. Loodame, et veel palju kordi saan ma kirjutada siltide alla märksõnaks KOOSTÖÖ. ;)
PS. Paberile sai minu esimene päris omaloominguline käpikumuster!
Kohtumisteni!