Labakindahooaeg kestab

Hoolimata väga soojast talvest ja täna hommikul kohatud esimesest liblikast kestab labakuhooaeg täie rauaga. Ja see meeldib mulle.
Kindakudumise tähe all on möödunud aasta algusest alates enamik mu kudupäevi. Tõsi, vahest murravad pausid ikka sisse ka, näiteks haigena ma väga kududa ei taha. Ilmselt on see kuidagi seotud enesetunde töösse panemisega vms. Noh et hea tulemus saab tekkida vaid heade mõtete mõtlemisest töötegemise juures.
Mõni aeg tagasi võttis minuga ühendust Triinu ja küsis üsna konkreeteselt, et sokid tegid, kas ta nüüd kindad ka saab. Ma olin just Stellakad maha kudunud ja mõtisklesin uue kindapaari üle. Nii et miks siis ei saa, ikka saab.
Mis mulle Triinule kudumise juures eriti meeldib on see, et ta teab väga selgelt, mida ta tahab ja mida ta ei taha.  Kindavars peab olema tavaline soonik, 9 cm pikk ja ilma triipudeta. Selge, teeme nii. Kindad peavad olema valged helesinise mustriga. Selge, nõus.
No ja nii see meil siis läks...

Vardad 1,25, vardal 17 silma (Triinul on üsna kitsas käsi) Lõngad vanadest varudest pärit tundmatu valge, mis käies läheb mõnusalt karvaseks ja soojaks ja indigoga värvitud sinine, mis annab kunstipäraselt ebaühtlase olemisega päris huvitava tulemuse. Samas, kui ei oska vaadata ja tähelepanu ei pööra, siis ei pruugi arugi saada, et sinine on kirju.  Loodan, et Triinule tema kindad meeldivad.