Otsing sellest blogist

pühapäev, 25. jaanuar 2015

Lüganuse kirjaga

Võtab aega, mis võtab aga varem või hiljem jõuab kuduja teadvustatud koopiakudumiseni. No või peaaegu koopiakudumiseni. Vähemalt minuga läks nii.
Eks me enamvähem kõik ole MuIS-is uurimas ja silma nuumamas käinud. Ja iga kord, kui sinna satud, siis on mingi ahaa-moment kindlustatud.
Kogu aja olen ma arvanud, et otsingusõna "kindad" annavadki kindaid ja ka kindamustreid. Aga võta näpust! Otsi ka otsisõnadega kindaKATKE või kindaKIRI ja siis tuleb veel palju huvitavat. No näed- jälle targem!
Koopiakindaid sattusin ma kuduma suhteliselt juhuslikult- no nii nagu mul asjad ikka kipuvad käima. Täditütar (Viljandi vilistlane! Kujutage ette mu pinget ja vastutust kudumise vältel...) tahtis Lüganuse käpikuid. Ise ei saa ta hetkel peent kudutööd ette võtta aga kodukihelkonna kindaid tahaks. Meil oli just toimunud naturaalmajanduslik tehing, seega kindakudumine tundus täiesti loogiline jätk sellele. Kuna tegemist on muuseumitöötajaga siis tundus ainuvõimalik tee võtta ette ühed muuseumikindad ja katsuda neid siis võimalikult originaalitruult järgi kududa.
Ma olin neid ristilisi ju enne ka näinud aga lausa pimesi neist mööda vaadanud. Kuidagi liiga ristilised tundusid need mu jaoks...
Aga nagu ikka-õige asja jaoks tuleb õige aeg just siis, kui on õige aeg.
Nii mul siis ongi nüüd peaaegu koopiakindad. Silma järgi tundub, et silmi ringil on enamvähem sama palju, kui muuseumikindalgi (meil siin Lüganusel ei hiilatud imepeenikese kudutööga)




Avastasin enda jaoks huvitava asjaolu- kui tahad kududa Lüganuse kindaid, siis otsi MuISist pilt välja (ega valikut palju pole, ainult näpuotsakesega), tee endale selgeks muster, siis võta riiulist Mulgi kirikinnaste ja kirisukkade raamat, otsi samasugune muster üles ja anna aga varrastele valu. Miks see nii on, et Mulgi ja Lüganuse kirjad on sarnased- vot seda ma ei tea aga oleks väga tänulik, kui keegi selle mulle ära seletaks. Mingil müstilisel moel on meil siin ka puusarätti ja roositud kindaid kantud/leitud kui uskuda Eesti rahvarõivaste raamatut.
Sama lugu juhtus ka nende kinnastega. Üsna sarnane  muster (ämblikukirja nime all) on olemas ka Mulgi raamatus. Mul oli vaja ainult paari täpikese asukohta nihutada.

Varras 1,25. Lõngaks Leedu Teksrena sinakas-rohekas-määratlematu toon (Allikamaja käsitööpoest)
ja tundmatut päritoli valge.
Varreosas 17 silma vardal, labaosas kasvasin küljelt igal vardal ühe silma juurde.
Aga nüüd on juhtunud sihuke lugu, et need kindad on väga ja päriselt minu omad. Täditütar saab oma lüganused ka kindlasti aga natukese aja pärast :)

laupäev, 17. jaanuar 2015

Lüganuse vöökirjalised sõrmikud, vol 2, Kajale

Aasta on alanud üsna üheülbaliselt, juba kolmas paar sõrmikuid aga minu käsitöödele ongi omane teatav tsüklilisus :) Kui salle, siis salle, kui kindaid, siis kindaid.

Seekordsed kindad on oma looga otsapidi eelmistes, Stellale kootutes. Facebooki suur jõud on ilmselgelt selles, et rohkem rahvast näeb ja nende hulgas on ka neid inimesi, kes mõnda asja endale ihkavad ehk rohkem. Mis on ju omakorda väga positiivne.

Minu vaimusilmas on Kaja just selline naine, kes kannab välja Punasemast Punased sõrmikud, kuid nii punane mõte ei tundunud ilmselt talle väga vastuvõetav. Nii saigi varrastele kompromiss sinisest ja punasest pirekese helehalliga. Põhimotiiv on Eesti kirivööde raamatust, ikka Lüganuse vöö järgi.

Vardad 1,25, 21 silma vardal labaosas, kindavars on sedapuhku kootud vinguliselt 18 silmaga. Ma polegi vist vingulist vart enne kudunud... Lõngadeks Leedu 8/2 villane, koos Raasiku erinevate toonidega.
Hämmastav oli seekord "materjali vastupanu", kui tavaliselt läheb mustri kudumine ludinal, siis seekord allus vöökiri loogikale ikka väga raskelt :) aga teise kinda lõpuks hakkas juba minema :)



Mulle tundub, et ma ikka pean need Punasemast Punased Vöökirjadega sõrmikud ikka ära kuduma, kasvõi endalegi
Aga need sini-puna-kompromissised ehk on Kajale meele järgi ja hoiavad kange eesti naise sõrmed soojad

neljapäev, 8. jaanuar 2015

Lüganuse vöökirjaga sõrmikud

Katse kaks Stellale sõrmikuid kududa. Tundub, et sedapuhku läks pisut paremini ;)


Lõngad ikka erineva päritoluga (Raasiku, Jõgeva, jumal-teab.kust) 8/2, varrastel naljakalt vähe silmi (ainult 17),vardad ikka 1,25, mustriinspiratsioon Lüganuse kirivöölt (" Eesti Kirivööd")
Kudumisel olid mul mõnusalt vabad käed, ainuke kokkulepitud tingimus oli, et kinnaste põhitoon on hall.
Nii saigi kinnastesse kootud kahte tooni halli ja mahedalt maalähedasi toone, mida dikteeris Lüganuse voo. Kindavarred said pisut kelmikamad ja ka värvilisemad aga need jäävad ju nagunii mantlivarrukasse peitu. Las see olla siis kandja pisuke saladus ;)


Küll mul on vedanud- ikka ja jälle ümbritsevad mind ilusad noored inimesed, kes ei pea paljuks mulle aegajalt modelliks tulla. Lahe!

neljapäev, 1. jaanuar 2015

Uue aasta lubadused

Head uut aastat teile kõikidele mu armsad! Et lõng ei lõpeks ja ideid oleks kaugelt rohkem, kui teha jõuab, et vardad ei katkeks ja vill näppu ei tuleks ja et lõng värvi ei annaks ;)

Uue aasta alguses on ikka tavaks lubadusi anda. Mina olen sellest senini ikka hoidunud, et aasta lõpuks poleks vaja nentida:"Ei saanud lubatuga hakkama..."

Aga selle aasta alguses luban vähemalt kahte asja:
1. Edaspidi teen rohkem proovilappe ja arvutan ka paremini, et ei oleks "huvitavaid avastusi", kui mõni kudutöö valmis saab...
2. Edaspidi katsetan lõngade värvikindlust ENNE, kui nendest lõngadest kirjuid kindaid koon

Eelpooltoodud lubadused on otseselt tingitud mu viimasest kudutööst.
Kolleeg kaebas hommikul bussipeatuses, et nahkkinnastega on sõrmedel külm ja et ta tahaks kirjuid sõrmikuid. Mina kade tüdruk ei ole ja lubasin kindad kududa.
Kindaid pole ma kudunud umbes aasta aega, peale Kristi Jõeste kindakursust oli kindakudumise isu kohe täitsa kadunud. Kursus iseenesest ei ole selles mingilgi moel süüdi ja oli ikka väga äge ja arendav. Soovitan kõikidele! Aga mul oli peale seda kursust aastane kinda-paus, mis nüüd siis otsa sai.
Sõrmikutellimusel oli ainuke tingimus, et kindad on oma põhitoonilt hallid. Ma igaksjuhuks tooni sügavust ei täpsustanud ;), muud toonid olid kõik puha minu omal valikul. Unistus, mitte tellimus!

Mõned ajad tagasi ostsin ma suurepärase raamatu "Eesti kirivööd" plaaniga nende imekaunite vööde järgi mõned kindad kududa. Seekord jõudis kindakirjaks Pühalepa vöö.

Siin on kõik veel korras ja tuju vägagi laes...
Uue aasta öösel oli mul aga vaja neid kindaid pesema ja natuke tihkemaks viltima hakata.
Uue aasta hommikul aga ootas mind karm reaalsus, kus see kaunis kirsipunane lõng oli värvi andnud. Ainult see, et uut aastat ei ole sünnis alustada ebatsensuursustega hoidis ära vägagi "reljeefse väljenduslaadi". Järgmine tagasilöök tabas mind siis, kui võtsin kätte mõõdulindi ja selgus, et kindad on vajalikust tubli kolm sentimeetrit laiemad.
Aga õnneks on maailmas lahendused olemas, kui neid vaid leida oskad. Kallil sõbral Anul on sünnipäev tulemas ja ma palusin teda kindamodelliks (hoiatasin ka muidugi, et värv on laiali). Endamisi mõtlesin, et oleneb mida ta kinnaste kohta ütleb. Kui arvab, et värv on nõmedalt laiali ja kindad on koledad, siis jätan need endale, aga kui ta arvab, et need on OK kätte panna, siis kingin sõrmikud talle sünnipäevaks.
Anule kindad meeldisid ja nii ta need endale saigi. Lõpp hea, kõik hea, eks!
Stella saab oma hallid sõrmikud lihtsalt pisut hiljem. Hea ikka, et nüüd on kindakudumise isu tagasi!

Tehnilised andmed ka: Vardad 1,25, lõng erinevate tootjate 8/2, ringil 84 silma