Otsing sellest blogist

pühapäev, 30. detsember 2018

Aasalised või haasulised või narmalised või narmastega kindad

Viimasest postitusest on möödas aega nagu merd. Viimasest kudutööst oluliselt vähem aga mida ma neist ester-sokkidest ikka näitan, eks neid ole ju elus kootud kah juba mõnigi paar.
Aga täna näitan ma teile lumelükkamise kindaid vol 2 ( või juba 3?) Kuna meie peres on lumelükkaja minu isa, siis ilmselgelt on need kindad talle kootud. Vana inimene, käed külmetavad, seega oli selge, et teha tuleb need kindad eriti soojad. Juba ammu isutas mul neid lapsepõlvest tuttavaid seest aasadega hirmpakse käpikuid kududa, sest ma polnud seda varem teinud ja iga uus oskus on ju kulda väärt.

Kindatellimust papilt kätte saada oli terve ooper :D Ikka see vana laul, et "oh, mul pole midagi vaja" ja "mul on kindaid küll" ja "mul sõrmed nii külmetavad..." ja "ma ei taha sind kuidagi tüüdata, sul on niigi palju tööd" Ehk siis selgemast selge oli, et kindaid on vaja ja need oleks meelepärane aastalõpukingitus küll. Võtmefraasiks sai minu poolt pillatud, et " ma tahan neid kududa, sest ma tahan PROOVIDA" ja et " saa aru, mina kududes puhkangi".
Kindatellimus käes algas keerulisem osa- KUIDAs kurat need aasad siis sinna kinda sisse ikkagi saavad ja ka jäävad?
Sõber Pille-Riin koob neid aasalisi iga  aasta aga tal ei ole aasad jäigad, st võivad lahti joosta ja töökinnastel ma seda ei tahtnud. Otsisin netist aga muud ma targemaks ei sdaanud, kui et lisaks aasalistele kutsutakse neid kindaid ka haasulisteks ;)
Kuna selget õpetust polnud kuskilt võtta, siis otsustasin kasutada vana ja head "katse-eksituse-meetodit"
Kudusin oma loogikat jälgides ja tulemuseks olid sellised miniatuursed miljon jänest aga mulle sihuke lahendus päris meeldib ;)
Hiljem selgus muidugi, et ma ei ole mingit uut tehnoloogiat leiutanud vaid tegin täpselt nii nagu targad raamatud on ammu enne mind kirja pannud. Aljasmetsa III-VI klassi kudumise ja heegeldamise õpik näiteks ja ka vana ja hea 1953 aasta Silmuskudumine. Seega katse midagi uut leiutada kukkus seekord läbi. Rõhk sõnal "seekord" ;)
Vardad seekord 2,0, lõng mingi nimetu maavillane, mille jämedus kaldub jämmemaks kui 8/3. Randmes 15 silma, labaosas 18 silma vardal. Ehk siis ühed tummised tükid on need papi kindad. Proovis, ma lasin tal neid ikka paar korda kätte ka proovida, et kliendi hinnangut saada, ütles paps kuldsed sõnad: "Need on täpselt parajad kindad vanainimesele" Mina lisasin sinna juurde, et või väikelapsele. Mis iseenesest ei olegi ju suur vahe. Igal juhul tundub, et minu paps ootab oma uusi kindaid päris hea meelega kohe.
Panen paar pilti ka, et teie ka jäneseid näksite ;)
Ja pidage meeles, et ka kõige pimedama (ja karvasema) tunneli lõpus paistab alati valgus, saagu mis saab :D
Ilusta vana aasta lõppu teile ka kõike kaunist algaval aastal! Kudumisteni, kallid!

pühapäev, 12. august 2018

Kleit, mis kaalub terve kilo

Ma olen viimasel ajal laisk kuduja ja veel laisem kirjutaja. Aga vahest teen ma mõlemat.  Ma pole enam väga kindel, kas sellel hüljatud blogil ühtegi lugejat alles jäänud on, aga noh, loodan natuke ikka ;)
Nüüd siis kleidist. Juuli alguses juhtus sihuke lugu, et president tahtis näha tublisid kõrgkoolilõpetajaid ja ma olin arvatud selle seltskonna hulka. Kleididraama oli traditsiooniliselt valuline ja lõppes sellega, et ma panin selga vana endakootud lõheroosa.  Kuna ma peatusin hea sõbranna Velda juures, siis tundud loogiline, et Velda mu roosat selga passitas ja hetkega sai selgeks, et ka talle tuleb kududa kleit. Kindel oli Velda ka selles, et ta tahab sama mustriga seda kehakatet saada. Ainult talvine pidi see kleit olema, varrukatega ja mitte päris maani. No mis saab olla lihtsamat, kui paabusaba kududa :D Seda mustrit võin ma vist teha ka käsikaudu ja pilkases pimedas.
Kuna suvi oli väga toimetusrohke ja palav, siis kudusin ma enamasti varahommikul ja õhtul paar rida enne teadvusekaotust. Aga minu üllatuseks sai see kleit valmis, kuuga umbes.
Kudusin vardaga 3,5 (KnitPro Zing sari on vaimustav!!!), lõngaks/niidiks oli Linie 255 Toledo, mis on igapidi üks tummine tükk, 50 gr/ca 85m. Sile, Libe. Läikiv. Mõnus. Kulus seda niiti koledasti :D Tervelt 20 rulli sai kleidiks kootud ja kaaluks seega umbes kilo, nii et põhimõtteliselt on tegemist spordivahendiga ja kestev trenn kleiti kandes on kindlustatud.
Pilte kah. Kuna kleidiomanik tuuritab maailmas ringi, siis modellin mina. Jah, ma tean, et modellid peaksid olema minust palju ilusamad aga mis teha. Oma blogi, teen mida tahan, eksju :P
" No ma tahan, et pildile jääksid kõik olulised asjad. Ja kleit ka. Ja pildista mind ilusamaks!"

Pildid on tehtud minu selle suve suurimas avastuspaigas, Aidu kanalites. Imelised vaated ja suurepärane vesi.
PS. Proovin lisada võimalikult adekvaatse lähivaate. Paremad vaated on "coming soon"

kolmapäev, 27. juuni 2018

Titetekk vol... jumal seda teab

Heh, te olete nagunii arvanud, et ma olen surnd vms. aga vat ei ole. Lihtsalt ma koon vähe ja pildistan veel vähem. Aega pole (jube nõme põhjendus aga nii see paraku kipub olema).
Aga tadaaa- nüüd siis üle poole aasta või natuke pealegi, toon ma teie ette ühe titeteki. Titt oli sündimas ja mu naabrinaine, kes ühtlasi oli ka tuleva tite vanatädi, tellis sündivale uue generatsiooni esindajale teki. Ma pakkusin muidugi, et koome sellise leebe ja õrna valge aga võta näpust- roosa pidi see tekk saama. No mul oli kahtlusi. Kõhklusi oli ka. Aga kui tulevane ema näeb oma tulevase lapse peal ainult ja ainult roosat tekki siis on minu asi lõuad pidada ja kätel käia lasta.
Lõnga ostsin Koduekstrast, kus roosat lõnga saad oli. Eelnevalt olin ma sellest Laurist kudunud ühe hooga kaks paari kummikusokke :D

Novot, nüüd said ühe hooga sokidki näidatud. Ühesõnaga- lõng oli proovitud ja seega sai seda soovitada.
Tekikudumine läks vaevaliselt. Muster on suhteliselt kapriisne ja kipub loogikavabalt käituma, seega tuleb kogu aeg silma peal pidada. Aga tehtud ta sai. Proua vanatädi käis mulle muidugi moraali ka lugemas, et preili Amanda/Miranda vms jõuab enne mehele minna, kui mina ome titetekiga ühele poole saan.
Aga vist ikka jõudsin enne meheleminekut



Nüüd jääb üle loota, et pisike preili ja muud asjaosalised jäävad mu tööga rahule ja uned saavad magusad.