Otsing sellest blogist

laupäev, 25. veebruar 2012

Kergendus ehk tellimuskampsuni valmimine

Just kergendus oli see emotsioon, kui viimane piste tehtud sai ja kampsunitükid ühendatud olid.
Hullu peaga võtsin eelmise aasta märtsis vastu tellimuse kududa kampsun. Ma, naiivitar, arvasin, et saan oma fantaasiat rakendada ja koon, nagu mulle parem tundub. Tutkit! Tellijal oli väga selge arusaam, milline üks kampsik olema peab. Ja minu idee kududa nagu torust tuleb oli hukule määratud.
Oi, see oli üks raske võitlus! No ma teadsin enne ka, et mingi õpetuse järgimine on mulle liiast, aga et see on NII raske, seda ma ei aimanud. Õpetus oli venekeelsest ajakirjast ja kirjutatud kah kuidagi imelikult :S (Kiun seriaalist maa kärnas ja kärss külmand)
Õpetus oli pärit siit:
 Kampsun tuli välja selline. Rahul ma ei ole aga jälgisin õpetust, nagu tellija tahtis ning selline ta tuli...

 Tehnilised andmed: lõng Madam Tricote Paris Angora (Türgi toode), 40% angoora, 60% akrüüli. 500 m-100gr, vardad 3,5. Lõng jooksis kahekordselt. Nööbid jäävad uue omaniku valida.
Ongi kõik.

neljapäev, 16. veebruar 2012

"Pungad ja väädid" ehk esiklapsukese presenteerimine

Kõigel on põhjus ja süüdlane. See viimane on väga tähtis tegelane, sest "egas süü saa ilmapeale hulkuma jääda" nagu ütleb mu hea sõbra ema.
Minu esimese omaloodud kindamustri ilmaletulekul on ka süüdlane- see on Astra, kes kirjutas oma kommentaaris, et ootab mult veel palju ilusaid kindaid või kuidagi umbes nii. (Aitäh sulle, kallis Astra!) Normaalne inime oleks tõlgendanud endale seda nii, et tuleb kududa ilusate mustrite järgi palju kindaid ja kogu lugu. Minu normaalsus oli aga sel hetkel kuskil hulkumas ja minu ajju kinnistus vajadus/võimalus/käsk hakata kindamustreid TEGEMA. Ja kuna käsk on vanem, kui meie, siis nii ma ka tegin. Nokkisin möödunud aasta eelviimasel päeval Exeli tabelis valmis oma esimese kindamustri ja olin koletult õnnelik.
Muster sai valmis, aga mingil põhjusel venis selle laboratoorne katsetamine, ehk siis idee ja kavandi kindaks kudumine. Aga siin ta lõpuks on, see mu esimene, mis sai nimeks"Pungad ja väädid". Muide, kindakudumise vajadus johtus asjaolust, et ootamatult selgus kaks asja- on talv ja külm ning et mul ei ole omakootud kindaid kätte panna...

Kas  ma sellest kogemusest midagi järgmisteks mustritegemisteks õppisin? Õppisin küll!
1. Ära ole liiga keeruline
2. Tavaliselt jäävad ühesilmuselised jooned/kujundid liiga kitsad/lahjad
3. Ülejooks võib olla  maksimaalselt kuue silmuse laiune.Pikemast lõnga üle vedada on jama, peab hakkama põimima jne
4.Ole valmis, et inimesed, kes su kavandit vaatavad võivad näha seal täiesti teisi kujundeid, kui sina sinna joonistasid ja näed. Aga sest ei ole mitte midagi ;)
5. Luua mustreid on veel ägedam, kui kududa ! No või sama äge!
6. Proovige teie ka! Sest mina proovin kindlasti veel!
7. Algne kavand ja lõpptulemus erinevad ilmtingimata. Mina tegin oma mustri ringi, sest selgus, et labaosa on ilmselgelt liiga pikk joonistatud. Aga ka sellest ei ole midagi!

Nüüda natuke tavapäraseid tehnilisi andmeid ka. Kootud varrastega nr 1,5, lõngaks Elotroi Liisu 8/3 hall(mis oli imekvaliteetne) ja sama firma punane 8/2, mis ei kõlvanud kusagile oma kvaliteedi poolest- ebaühtlane, katkev ja muidu imelik. Värv on muidugi mõnus. Tahtsin just sellist leegitsevat mustrit hallil rahulikul taustal. Kindapäras kaks kihnu vitsa otsakuti.

Ja nüüd, kallid külalised ja sõbrad on mul teile üks küsimus ja palve- palun kirjutage kommentaariks, mida SINA mu kindal näed.  Ja mina jagan teiega pärastpoole, mida seal seni nähtud on ;)