pühapäev, 21. aprill 2013

Kindad Nr 5, Kaluripruut Salme kalakindad

Inimene mõtleb- Jumal juhib! Ma pole täiesti kindlalt iialgi ühtegi kindapaari nii palju harutanud, kui käesoleval juhtumil. Aga kuna harutamine on iseloomule hea, siis ma ei kurda ;)
Tegelikult pidid neist saama meestekindad, aga tegelikkus oli natuke teine- varras nr 1,25 ja 8/2 lõng ning 82 silma ringil annavad minu käekirjaga nüüd hoopis üheselt naistekad. Mis tähendab seda, et muster tuleb ringi joonistada või õigemini tuleb meestekinda jaoks uus muster joonistada.  Ja see on ju kokkuvõttes hoopis tore.
Idee oli kududa ühed tõsised meestekindad, mis kõlbavad kätte ühele jõrmile kalurile, aga millegi pärast vupsasid kindale hoopis lestapojad või alamõõdulised sprotid (olevalt vaatenurgast). Aga on nagu on- ju siis just nii oli seekord vaja.
Pisut pildimaterjali ka.
 Pargipink, kust on Vasja tulemised ja olemised juba kevade puhul eemaldatud, tundus lausa steriilne kohe. Ja sellevõrra võõras...
 Kalakindaid tuleb ikka presenteerida rannal
 Katse teha ilupilte. Seebika kohta polegi nii halb...
Kuna kindad ei saanud "õiged", siis täna kunstmuinasjuttu ei tule :)

laupäev, 13. aprill 2013

Kingatallalt baretile

Kunagi ammu, juba sügisel, tekkis mul idee kunagi midagi baretile tikkida. Jalutasin Balti jaama turult läbi ja ostsin bareti, sellise täiesti tavalise. Tahtsin küll musta, aga musta polnud.  Barett ootas oma aega, aga ei tahtmist ega ka aega justkui nagu ei olnud. Tegelikult ei tulnud lihtsalt "vaim pääle".
Täna hommikul lubasin endale, et vot täna ma ei tee mitte midagi- loen ja olesklen niisama. Ja katsun selle ilge kellakeeramise järelmõjudega toime tulla. Vedelemine õnnestus ainult pool päeva, siis hakkas tekkima motoorne rahutus- kooks midagi või?  Või hoopis ... tikiks?
Ostsin endale sügisel kingad, mille tald on kaunistatud... tikandilaadse pildiga.  Ja järsku põrus kõik paika- barett on olemas, aega on, isegi pilt on olemas.
Nii siis tuligi suhtkoht ettevalmistuseta tikitud barett.
Algallikas
.. ja sellest lähtuv tulem
Eks seda tikkimist peaks vist tihedamini harjutama...

neljapäev, 11. aprill 2013

Kirikindaid ja "verd"

Täna näitan ma oma viimase aja tegemisi, mis on küll mõlemad servapidi loominguga seotud, aga samas nii erinevad, kui üldse olla saab.
Nagu te ehk juba aru olete saanud, siis koon ma viimasel ajal omaloomingulisi kindaid-käpikuid. Just omaloomingulisi (st muster ongi minu tehtud). Loomulikult ei tule miski tühja koha peale ja ju ma ikka mingeid vanast ajast teada-tuntud sümboleid kasutan, aga alati käib minu mustri juurde Lugu. Kui saatus tahab, siis kunagi, ehk, ma jagan teiega nii musterid, kui ka Lugusid (kui need kedagi huvitama peaksid), aga see on veel mägede taga.
Seni aga on vaja teha ja läbi kududa 13 kindamustrit. Ja nende Lood kirja panna.

Seega- lubage esitleda: Kindad nr 4 "Armastuse Punane Puu"
Vardad 1,5, lõng 8/3 ( läti punane, Ülle kingitus) ja valge, ilmselt veel Jõgeva toodang.
Muster omalooming, kuigi  need kärbsekirjalised või hanõsilmad või ljõnnukesed nüüd teabmis omaloomingulisusele pretendeerida ei saa, aga sellegi poolest. Varraste olukorrast peale kudumise lõppu ma parem ei räägi. Las pilt räägib enda eest.
Jah, need kindad seisavad püsti.

Minu teine "isetegemine" on aga hoopis teisest valdkonnast. Servapidi simulatsiooni ja grimmi maailmast hoopis.
Mõned aastad tagasi käisid Kaitseväes grimmitegemist õpetamas taanlased. Mina juhtusin ka sinna gruppi ja nüüd käin ma aegajalt kaitseväe erinevate õppuste tarbeks koos kolleegidega "kannatusi joonistamas" nagu ma seda tegevust ise nimetan.
Mõned pildid minu töödest. Ausõna, keegi meestest päriselt haiget ei saanud ja nad ise nautisid asja ka väga.  Nõrganärvilised ja hematofoobid ei peaks ehk edasi lugema-vaatama...

Veel viimased pintslitõmbed, veel veidi "verd" ja põllule!

 Nii näeb välja käsi, kus midagi plahvatab

 Ei ole vaja ronida võõrasse aeda õunaraksu!
Kino ja kaamera jaoks on töö rohmakas, aga kaugelt ja abiandjale tunde kättesaamiseks on täpselt paras.
Uute lugudeni, mu sõbrad!