neljapäev, 29. detsember 2011

Vitsa kudumine

Kõigepealt teooriat, mille on kirja pannud minust palju targemad inimesed.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/105/Vitsad%20ja%20noorkoed.pdf

Mina olen aga laisk inimene ja õpetustest, eriti, kui nad on kirjas, saan suht kehvasti aru. Seega tuleb leiuatada võimalikult lihtne ja endale arusaadav variant.
Vitsa koon mina niimoodi:
1. rida (ring, kuna koome ju ringselt kindaid nt)- koo parempidi kahte värvi lõngaga täpirida (üks nt punane, teine valge),kuni rea lõpuni
2. rida - too mõlemad lõngad töö ette ja koo vasakpidiste silmadega läbi nii, et lõngavahetus oleks kogu aeg ühes suunas,nt alt üles. Oluline on fakt, et läbi kootakse olemasolev silmus teist värvi lõngaga (kui vardal on punasega silm, siis läbi kood valgega)
3. rida- mõlemad lõngad on jätkuvalt töö ees , kordad rida 2. aga nüüd on lõngavahetus teises suunas- kui enne vahetasid lõngasid alt üles, siis nüüd ülevalt alla. Ja ikka kood läbi olemasoleva silmuse teist värvi lõngaga.
4. rida - koo parempidine rida põhilõngaga lihtsalt läbi. Ei mingit trikitamist enam :D
Kui kõik on OK, siis on sul nüüd olemas üks õite potsakas vits!
Päris hea vitsakudumise õpetus on ka Eesti kirikinnaste raamatus ("Eesti kirikindad ilma mööda laiali")
Loodan, et oli abi.

kolmapäev, 28. detsember 2011

Jõulukaamose-kindad

Jah, mina olengi see, kellele jõul ei meeldi... Õigemini ei talu ma seda pikka advenditamist ja päkapiklemist poodides ja hüsteerilisi reklaame ja ikka nii edasi.. Ei ole minu aeg ühesõnaga. Ja kui oleks minu teha, siis ma keelaks keskkonnaministri määrusega need ilgelt koledad plastmassist ohukolmnurgad akendelt kui keskkonnareostuse. Ma saan aru küll, et see sõnavõtt võib paljudele tunduda pühaduseteotusena. Nõus. Aga nii ma arvan.
Samas mulle meeldivad piparkoogid ja mandariinid ja glögi ja sõpradega koos olla ja vanemate juures külas käia ja kõik see, mis seostub minu jaoks jõuludega. Selle jõuluaja aitasid minu jaoks üle elada Home Alone1-..., kõik need ohtralt näidatud multikad ja üldiselt talutavalt koostatud telekavad (seda kohutavat hingerebestavat [võlts-]pühalikkust on justkui vähemaks jäänud, mulle tundub )Ja kui olukord hakkas kriitiliseks kiskuma, siis hakkasin ma kindaid kuduma (ülla-ülla, eksole :D)
Muster ikka NN mustrilehest, lõng paljuräägitud Kuressaare kitslammas ja Jõgeva valge (mis pesus läheb kollasemaks...) Sinises osas proovisin kolme lõngaga kudumist. Uskumatu, et inimesed suudavad kogu kinnast kolme ja rohkema lõngaga kududa...
Pilte püüdsin täna tormijärgsest Stroomi rannast, no või mis Stroomi ta ikka on, puhas Kopli rand.

Selle pildi saamiseks passisin ma Suurt Lainet. Laine tuli, aga pildile sai ikka mingi igerik loksutus, kahjuks oli Patrik pilditegemise ajaks raugenud.
Tegelikult soovin ma teile kõikidele hoolimata oma jõulukriitilisusest ikka ilusat aastavahetust, vägevat vana-ära-saatmist, lennukate ideedega uut käsitööaastat ja kõikide unistuste täitumist! Te olete mulle väga kallid!

teisipäev, 13. detsember 2011

Uutmoodi lapsed

Lapsed on kuidagi uut moodi tänapäeval. Hinda on tõusnud ise tehtud kingitused. Ja see teeb mulle tõeliselt rõõmu ning südame soojaks. Isetehtud kingitused on siis tavaliselt minu puhul kindad-sallid-sokid. Kui mina olin 10 +/-4 aastat vana, siis mul küll kingituseks saadud kindapaar silma särama ei võtnud, aga nüüdsel ajal näikse asjad sootuks teisipidi olevat.
Väga Erilise Mehe kindalugu sai oma lõpu minu jaoks üsna üllatavalt. Et lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist said ka Johannese õed endale kirjatud kindad ja olid nende üle üllatavalt õnnelikud. Kohe lausa nii palju, et istusid enamuse õhtust kindad käes (ja toas ei olnud üldse külm, ausõna)
Nii positiivne suhtumine andis mulle julgust kududa veel ühed kirjakindad. Seekord lausa Rootsimaale, ühele armsale neiule. Loodan, et talle meeldivad...
Tegelikult valis uus omanik nii mustri kui ka värvikombinatsiooni. Minu asi oli lihtsalt soov materialiseerida.
 Lõngad minu lemmikud- valge Jõgeva 8/2 ja hall Kuressaare turu lammas ja kits pooleks (oi, kuidas mulle see lõng meeldib!) Vardal 15/14 silma, vardad 1,5. Muster NN mustrileht 10/1986

pühapäev, 11. detsember 2011

"Pildid näituselt" (ikka koos Pisihaldjaga )

Sõrmikud. Sokilõngast, mille nimi on Alize superwash "machine washable" (no et ka kõige tuhmimad kujud saaksid aru, et sokke või kindaid võib lõpmatult pesta ja muidu trööbata). Tüüpiline sokilõng, 75% villa ja 25 % polüamiidi, vardal 17 silma. Kududa oli väga mõnus ja läks päris ruttu ka. Sõrmikukudumise tingis asjaolu, et nahkkinnastega oli juba natuke külm  ja kuna lund ei ole, siis on naljakas käpikutega käia (rääkimata sellest, et nendega on palav).
Nagu minu asjadega ikka - asi võtab kuju tegemise käigus. Algselt nägi idee ette tegelikult lihtsalt kindaid, siis lillekesega kindaid, siis konnadega kindaid... ja välja tulid "Tõelise patrioodi kindad" Mina olen rahul, et nad sellised tulid.
Käisin täna neid trammis inimeste peal testimas ka :D Mõjus. Inimesed vaatasid naljakate nägudega, üritasid minuga turul püüdlikult eesti keeles rääkida ja naeratasid.
Igatahes- mulle meeldib. Kindad, inimeste reaktsioon ja asjaolu, et sõrmed ei külmeta. Loodame, et ka teie saate neist positiivse sutsaka ;)



 Pildid kinnastel on pärit Pisihaldjalt (haldjaemand@gmail.com, kui soovite endalegi selliseid pilte soetada)

neljapäev, 1. detsember 2011

Mia karu ja jänesekampsun, feat. Pisihaldjas

Väga kaua aega ei ole möödas sellest ajast, kui Isetegijas grupiviisiliselt triipu tehti. Ma  arvasin meeltesegaduses, et vahest oleks tore mõnest koostegemisest osa võtta ja "no nõne triibulise asja ma ikka valmis saan". Tutkit, brat! TRIIBUD saidki valmis ja tähtajaks oleks hädapärast ju selle kampsikupildi albumisse susata ka võinud... aga kuna "konseptsjoon" oli midagi hoopis ägedamat, siis elasin vapralt üle häbi, et jätsin töö õigeaegselt esitamata ja lasin asjal põhjalikult laagerduda. Et mitte öelda -"kampsun vedeles kapi peal lubamatult kaua"

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et eriti toimekad mõtted tulevad mul öösiti... Eks ma ole juba vana ka ja alfatasandil on universum ideedest paks. Noor inimene lihtsalt jääb nii ruttu magama, et ei jõua seal alfatasandil koladagi, aga vat minusugused fossiilid, need on ju unetud. Ühesõnaga tekkis idee kududa Miale üks kampsik. Selline asjalik, mitte midagi roosat ega satsilist. Triipudega ja... piltidega.  Kui te juhtute mäletama, siis Pisihaldjas näitas ca aasta tagasi oma karu ja jänese kalendrit. http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=3422&singlepost=81883
 Pildid olid ju patuselt lahedad, kas pole?! Hommikul võtsin kiire sideseansi preilna Pisihaldjale ja broneerisin endale pildid, mis olid seks ajaks jõudnud juba ka riidele trükitud saada. Algselt pidi see kampsun kihisema ainult karudest, aga kuna karud olid otsa lõppenud, siis võtsin seda , mida oli võtta. Ja võtta oli!!! No ja kui nüüd aus olla, siis pilte krabasin ma palju rohkem, kui neid  kampsikule oleks iialgi mahtunud, aga ju te näete neid mõnel minu asjatükil veelgi.
Kampsuni strateegilisi andmeid ka- lõnga kulus ca 3-4 tokki Schachenmayr Nomotto Juvel 100 % uusvilla, masinpesukindel (nii lubab kirjasõna lõngavööl), Nr 2,5 Addi ringvarras
Primitiivsuseni lihtne alt-üles raglaan. Pildid Pisihaldjas, äärepits KST (k..seda teab, mis muster, niit ilmselt Pingviin) NB! Pildid on kampsunil viltu tahtlikult, ei olnud silm viltune...



Ja kui teil tuli nüüd ka tahtmine preili Pisihaldja kunsti oma kunstiga miksida, siis pilte on saadaval haldjaemand@gmail.com aadressilt :) Ma usun, et Eva teeb teiega hea meelega pisut äri :)

kolmapäev, 30. november 2011

Sõdurisokid

Siin pole kohe üldse mitte midagi eriti jutustada. NKK on jätkamas oma eelmisel aastal alustatud traditsiooni (?), et jõuluks saavad missioonisõdurid omakootud sokke-kindaid. Kuna mul on au pidada ennast üheks idee autoriks, siis tunnan ma moraalset kohustust osaleda ka sel aastal.
Kudusin sokid, täiesti tavalisest Alize sokilõngast, mis on ennast minu sõdurisaapas igatahes ainult heast küljest näidanud. Ei kulu, ei hõõru, ei külmeta selles varbad ega midagi. Aus kaup! Värvivalik on imelik, aga ma lähtusin nn "sõdurivärvidest". Nüüd murran ise ka pead, et oleks võinud ju midagi krapsakamat valida...
Aga loodan, et kandja saab neist rõõmu :)
Ja niimoodi õitseb jõulukaktus, mille eest hoolitsetakse pehmelt öeldes vähe...

Saapalugu, vol 2

Saanud innustust saapatikkimisest ja sellejärgsest positiivsest tähelepanust ning vajadusest leiutada kallile vennanaisele sünnipäevakingitus tegin ühe soojaga veel ühed tikitud "hüvasti noorused" Mudel oli natuke teine, st säär kõrgem ja taldki pisut teise fassongiga, aga üldiselt saabas oli aus.  Pikka juttu ei tule, sest mida ma ikka jahun. Tõsi, sellel korral lõin ma isikliku rajarekordi- kolmapäeval ostsin turult saapad ja alustasin tikitööd, reede hilisõhtuks olid saapad valmis. Mõnda aega ma nüüd ilmselt tikkida ei taha ;) Aga ainult mõnda aega...
Pilte kah. Andestage nende hulk ja kvaliteet- ega novembriöösel eriti valgust pole ;)



Mustri valisin ikka vanast NN mustrilehest (mis number, see unus vaadata ja pole hetkel käepärast kah), aga juhtus see, mis minuga ikka vahest juhtub- asi hakkas elama mingit oma elu ja mina loksusin lihtsalt vooluga kaasa. Nii ta tuli. Omanik oli igatahes rahul ja keerutas oma uute saabastega õite õnneliku näoga ringi.

kolmapäev, 23. november 2011

Tulilinnud ja kihnu vits

Täitsa piinlik hakkab juba ;) Jälle kindad. Maavillased, soojad ja pehmed. Tulilindudega. Muster on pärit aastetetagusest NN mustrilehest (12/1978) Iseenesest on muster pildi peal tugevasti kenam ja intrigeerivam, kui valmiskinnas seda arvata laseks. Aga see sellleks. Olulisem, kui muu on kindaservas laiutavad vitsad. Ma ei tea, mis värk see oli, aga juhendit lugedes ja seda järgides tekkis mul ühe vitsa asemel kaks ja kui tegin "pool rehkendust", siis sain ühe vitsa. Ju siis oli selline "kaks- ühe-hinnaga-päev". Aga las ta olla.  Edaspidiseks on mul julgust ka tulevikus mõni vits kudumi serva sokutada, sest ei saa salata fakti, et vitsastatud asjad on ikka õite kenad!
Kui nüüd lõpuni aus olla, siis ega ma surmkindel ei ole, et tegemist on autentse kihnu vitsaga. Nimetagem seda siis korrekstuse mõttes "kihnu vitsa laadseks tooteks" või kuidagi umbes nii ;)
PS. Mis te arvate, mida ma täna Balti jaama turult toomas käisin?

PPS Soovijad leiavad antud kinnaste mustri siit : http://picasaweb.google.com/109330082807358341341/Kindamustrid?gsessionid=a1ppcb5dX1IkPBZGhqIEUw#5415925370340808226

pühapäev, 20. november 2011

Noorus ei tuleee iial taaaa-gaaa-siiii ehk fantaasialilleliste "hüvasti noorustega" üle lume

Tikkimise teemadel olen ma sellel sügisel paar korda sõna võtnud. Jätkuvalt olen ma väga ja väga kaugel arvamusest, et ma nüüd kohe olengi tikkija või midagi sellist. Hoopiski mitte.  Aga ma naudin seda tegevust täiega (kes oleks seda arvata võinud???).
Saapatikkimise himu tabas mind nagu marukoer või armumine augustis. Ikka samal ajal, kui ma üldiselt "nõela otsa sattusin". Praegu ma arvan , et oli ikka debiilne idee küll alustada tikkimisega saabastest (kui mitte arvestada neid tillukesi nõelapatju), aga mis tehtud see tehtud. Ja hea ka, et tehtud sai.

Nooremale rahvale selgituseks, et "hüvasti noorused" on lukuga viltsaapad, mis karmil nõukaajal olid peaaegu igal inimesel. Saapad olid ausad- st koledad, odavad ja poest saadaolevad. Ja soojad. Glamuurist olid nimetatud jalanõud  ikka kohe väga kaugel.
Viimastel aastatel on aga nobedate näppudega naised-noorikud andnud nimetatud saabastele uue hingamise. Mina nägin esimesi tikitud viltsaapaid Amanda blogis
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=21911&singlepost=67685
Ja armunud ma olingi!
Armunud ja eesmärgiga inimene on teatavasti ohtlik ja sihikindel. Kaalusin mõne aja, kas on üleüldse mingigi võimalus, et ma oma saapad tikitud saan ja otsustasin, et ega seda ju muidu teada ei saa, kui "noorused" muretseda ja katsetada. Asusin otsingutele. Alustasin loomulikult netist ja leidsin ka mingi hulgilao, kes tegeleb vene kaubaga. Kummipaatide ja kalamehekummikute kõrval olid esindatud ka "Noorused", aga kuna firma rääkis uuest tarnest, mis tuleb novembris, siis ma ei jäänud ootama. Nõukaajal karastunud indiviidina siirdusin ma uutele jahiretkedele.Sedapuhku poodi, Laagri Maksimarketisse, kus ka väidetavalt olla HN nähtud. Jälle tühjad pihud...
 "Hüvasti noorused" on poodidest samahästi kui kadunud. Muidugi müüakse mingeid viltsaapaid, mis maksavad nahksaabaste hinna aga kindlasti ei ole nad "need õiged". Õigeid HN saab turult. Näiteks Balti jaama turult. Mina ostsin enda omad juba septembris, kui sooja oli ca 20 kraadi 18 euriga ja saapamüüja ei osanud kohe mingit seisukohta võttagi, kui ma saapaid küsisin.  Sain oma kallisasjad kätte ja vedasin koju.

Mustrivalimine kestis kaua ja oli vaevane. Nüüd, kaks kuud hiljem, ütlen ma, et oli jumala mahavistaud vaev :)
See muster sai minu saabaste idee aluseks. Tulemus, mis lõpuks välja tuli pehmelt öeldes erineb algsest mustrist.
Ja nüüd andke palun andeks mõõdutundetu hulk eri rakursist võetud pilte.  :D



Selgunud on ka kurb tõsiasi, et pätitikkijat minust kohe kindlasti ei tule. No ei ole ma võimeline kahte ühtemoodi asja valmis tegema. Ja kas on vajagi?
Igatahes mina olen rahul ja loodan, et ka minu emale, kes avaldas arvamust, et "Vot selle asja sisse mul usku ei ole", mu saapad meeldivad.
Edu kõikidele ja unistage suurelt!



pühapäev, 13. november 2011

Väga Eriline Mees ja tema kindalugu

Ilusat isadepäeva kõikidele!
 Minu isadepäevapostitus räägib hoopis ühest Väga Erilisest Mehest, tema õdedest ja emmest-issist. Ja õige veidi on selles loos ka kudu-juttu.
Selle väga erilise mehega kohtusin mina ühel talvisel varahommikul, aasta viimase päeva esimestel tundidel Rakvere Haiglas. Selle aja ja koha oli valinud Väga Eriline Mees oma maailma tulekuks. Nii ta siis tuli, väike sitke inimene, kelle kohta pole ma iialgi saanud kasutada nimetust tita või beebi või veel mingit ninnu-nännut.  Sitke mehike uudistas oma hallide tarkust täis silmadega maailma ja mind ja andis selgelt teada, et tema nimi on Johannes ja mitte midagi muud. Mina olen  nimelt Johannese ja tema õdede jaoks Secundra Madre, asendusema, teine ema, ja Täiskasvanu Kohta Päris Normaalne Inimene. See viimane nimetus meeldib mulle endale kohutavalt, sest teismelise inimese käest suuremat tunnustust saada ei ole võimalik ;). Loomulikult on Johannese ema ja isa minu suurimad sõbrad ja kogu see kirju seltskond mulle otsata kallis.


Nüüd siis sujuvalt kudujutu juurde. Ühel õhtul veeretas Johannes käes issi kindaid,  ja arutles pikalt-laialt, et kes need kindad issile kudus ja küll on ikka kenad kindad ja ikka nii edasi. Nõustuge, ühe viieaastase suust suhteliselt ootamatu jutt, kas pole?! Johannese emme vastas lapsele ausalt, et tädi Ivi kudus need kindad, mispeale Johannes küsis täiesti  õigustatud küsimuse, et miks talle selliseid kindaid tehtud ei ole.
Tõepoolest, miks ma pole oma lemmikmehele kindaid kudunud? Kuigi piinama jäi mind siiski küsimus, miks viieaastane tahab saada kingiks kindaid. Mäletame me ju kõik, kuidas lapsed vihkavad kingiks saada Pehmeid Pakke, mis tähendavad tavaliselt villaseid sokke ja muud jama... Töötamine psühholoogidega on mind ära rikkunud ja pisukese mõttetöö tulemusena helistasin ma tagasi Johannese emmele ja palusin küsida mõned tagamõttega küsimused. Üks neist oli selline, et kas kindad peavad olema nagu issil. Ja oligi kindamüsteerium lahendatud- asja neist kinnastest üldiselt, aga kuna issil on sellised, siis olge lahked ja tehke pojale samasugused. MOTT!
Lõngaks valisin kõige soojemad ja naturaalsemad, mida kätte sain. Hall on Kuressaare turult pärit lamba ja kitsevill pooleks , valge Jõgeva õndsa villavabriku toode. Muster Helme kaardikiri, Aino Praakli kirikinnaste raamatust. Randmeosas 9 silma vardal, labas 11 silma.Vardad nagu ikka, 1,5.

 Ja siin on kindad, millest kõik algas...

teisipäev, 1. november 2011

Sõrmedeta kindad

Pika jututa näitan täna sõrmedeta kindaid või käppasid või randmesoojendajaid või kuidas me neid ka kutsuda võiksime... Kolleeg tellis autosõiduks poolkindad, et hommikul rool näppude vahel nii k... külm ei oleks. Kokku oli lepitud ainult kaks tingimust- mustad ja edevad. Kudusin mingist poelõngst, mille lõngavöö on kõige kaduva teed läinud, kuigi hämaralt meenub, et ju see miskine Red Heart-i 100% villane lõng oli. Uute nippide harjutamise korras proovisin ka kahe lõngaga kootud ülesloomist. Toimib küll, natuke tüütu oli, aga peab siis kõik lihtne ja lilleline olemagi?! Lilleke on heegeldatud kah mingist Red Hearti lõngast, 100% akrüül, mida ma olen meeltesegaduses terve kilo kokku ostnud ja mis nüüd kuidagi ära kuluda ei taha. Karunööp on väike reveranss kolleegi karulembusele ;)

pühapäev, 30. oktoober 2011

Halliste kirjaga

Ajame jälle pisut kindajuttu, sest mida muud ma ikka teen, kui ma midagi tarka teha ei mõista. Täpselt, mõtete/plaanide selgitamise taustaks koon ma kindaid. Tavalisi labakuid, mustrilisi, sooje ja villaseid. Halliste kirjaga sedapuhku, kuigi taas kord on saanud kinnitust kudujate vanasõnaks saanud mõttetera (mille autor on minu mäletamist mööda Anu Raud), et mustrid on nagu rändlinnud, tulevad kusagilt ja peatuvad kuskil. Või kuidagi umbes nii.
Nojah, et Halliste muster siis. OK. Aga lappasin ma Karja Roosi mustrikogu ja mida ma näen! Täpselt sama muster, ainult võrestik ( või kuidas iganes me neid raame kutsume) on kihnlaste kinnastel kahekordne.
Armastan väga seda mustrite rändlindude kombel rändamist. Iga kord, kui ma mingit mustrit kinnasteks koon, siis  mõtlen, et kust just see muster tulnud on ja miks ta kunagi loodi  ja kes oli see esimene neiu/noorik, kes selle oma kinnastesse kudus jne. Sellised kindalikult eksistenstiaalsed mõtisklused...
Aga lahe on mõelda, et kui  kunagi ca 70 aasta pärast teeb ERM jälle kindakorjeretke Virumaale, siis saab Kindakoguja sealt MB kootud kindad, mis on küll koledasti kulunud (ma loodan, eksole) aga mille mustrid on kahtlaselt sarnased Kihnu ja Mulgi kinnastel kasutatutele. Siis saavad teadlased pikalt mõtiskleda 21.saj esimese poole kindakudumise traditsiooni üle ja MB vaatab kaugelt kudujate Walhallast ja laseb peenikest naeru ;)
Kena hingedeaja algust teile kõikidele!
Muster Aino Praakli "Kirikindad1", lõng täitsa tavaline nimetu villane, vardad tavalised (kõverad! jälle!!!) sukavardad.

pühapäev, 23. oktoober 2011

Roosa Bareti tuunimine

Eelmine kord rääkisin ma Kuressaare turult ostetud Roosast Baretist.
Elas see peakate mul kapi otsas ja ootas aega, mil mind tabaks inspiratsioon ja tikkimisetuur.Täna see siis juhtus :) Kohe  ärgates oli tunne, et "täna on see paev". Ja päev juhtus olema tõesti see õige, sest kõik sujus ootamatult valutult ja kiiresti. Kümnekonna minutiga oli leitud muster (L.Kirst "Muhu Tikand" lk 180). Loomulikult kergendas mustrivalikut ka see, et tellijaga oli kokku lepitud, et kaunistuseks saavad sinised lilled. MIs siis muud, kui ikka rukkililled. Mustri pealekandmist ma omandanud ei ole, seega tikkisin nö "pildilt" ja mulle tundub, et see sobib mulle. Ette joonistamata muster jätab kuidagi vabamad käed teha omapoolseid muutusi-lisandusi.
Ja ma nautisin seda tikkimisetööd täiega. Tulemusega jäin rahule ka, eks näis, mida Roosa Bareti omanik ütleb...

Värvid on tikandil muidugi pehmemad aga see kunstvalguses pildistamine on ju teada...

esmaspäev, 17. oktoober 2011

Paduroosa

Täna toon ma teie ette paduroosad poolkindad, mis ma kudusin kallile kolleegile. Asi sai alguse Kuressaare turul, kust töökaaslane ostis endale roosa bareti. Baretimüüja hindas ostjat sõnadega "Nagu nuku" ja see sai otsustavaks, sest just nii ta oma uue mütsiga välja nägigi- nagu nukk. Ja et imaago oleks lõplikult viimistletud, siis tekkis juba leti juures idee, et komplekti peaksid kuuluma ka poolkindad. Mõeldud-tehtud! Mina, kui tuntud "ülevõlli romantik ja padutibi" lubasin tellijale end mitte tagasi hoida ja teha midagi pöörast. Tegingi.

NIII kahju, et ma ei taibanud uue omaniku nägu pildistada, kui ta oma kinnud käte sai :D See oli.... üllatunud ..., imestunud, ...aga vist natuke rõõmus ikka ka. Kuigi, ausõna, ma küsisin veel kudumise käigus, et kui väga ma ikka "romantiliselt märatseda" võin.
Tegelikult istuvad nad käes päris kenasti ja nii loppis nad ei ole kah, kui pildilt arvata võiks. Teate küll seda kunstvalguses õhtul pildistamist ;)
Järge ootab Roosa Barett, mis peaks saama tuunitud  mingite rukkilillelaadsete taimedega. TIKITUD  taimedega siis. Kui taevas tahab, siis tulevad need tikandid rukkilille sarnased , kui ei... siis on baretil lihtsalt ühed stiliseeritud lillekesed.

esmaspäev, 26. september 2011

Sini-sinine udu

Saigi valmis, mu suvise taeva värvi esimene peaaegu õige Haapsall. Muster käpakiri 1 (kuigi mulle see muster kellegi käpajälgi küll ei meenuta). Minu jaoks on need ikka õiekesed...

Lõng oli leedukate Micro (millel minu jaoks puudub see õige villase lõnga kohevus), varras, nagu Raamat käsib 3,5. Vardal silmi 120 ja ripsi ainult 208 (kui ma oleksin kudunud Raamatu soovitatud 240 rida, siis oleks see sallike mul järgi lohisenud). Mõõdud ka- 208 x 69 cm- ei ole 1:3, aga nibin-nabin... Mõõtudest veel- mina olen leidnud enda jaoks salli pikkuse ideaalse mõõdu. Kui ikka sall ulatub külgedele väljasirutatud sirgete käte vahel näpuotsast näpuotsa, siis ongi hää.
Pitsi kudusin külge, nagu eelnevalt ka lubasin. Kudusin ja olin õnnetu. Sest NII KOLE tundus...Mitte ainult äärepits, vaid ikka kogu sall. Kudusin ja kujutasin eredalt ette, kuidas ma kohe-kohe kogu salli üles harutan... Õnneks suutsin ennast natuke pidurdada. Kui vardad välja olin saanud, siis enam nii hirmus ei tundunudki. Ja kui raamile sai... siis tundus päris enam-vähem olevat ;)
Äärepitsist veel veidi- kaks viimast rida kudusin kahekordse lõngaga, et oleks natukenegi toekam see venitamise serv ja tundub, et see on tulevikuks üsna hea nipp.
Sõrmusest läks mu sall läbi nii mis ludises.
PS. Ühe Haapsall jagu on mul veel lõnga...

esmaspäev, 12. september 2011

Pajulehelised sallijutud

Pajuleheline saigi valmis. Kunagi Sallihullu blogis ma kurtsin, et see on täiesti loogikavaba muster, mis ei saagi pähe jääda ja muster ei hakkagi jooksma. Nojah. Sedapuhku tegi see muster mulle üllatuse- osutus imeliselt loogiliseks ja kergesti omandatavaks. Elu imelised käänakud, eksole.
Sall on tehtud nagu ikka- Raasiku 8/2, varras 5,0, muster HS raamatust nime all Pajulehe muster, PK tal nime polegi ...Kui te nüüd pildile klikkate ja hästi head silmanägemist omate, siis võibolla näete te ka salli servapitsis mingeid mugulaid. Need on MB nupud, rohkemaks ma võimeline ei ole...Ja ma ei saa aru, kuidas inimesed koovad salle, mis on üleni nupulised...
Kududa oli mõnus, seda enam, et kui salli põhiosast oli alles pool valmis, tekkis talle juba ka omanik. Minu armsa sõbra emal oli juubel ja mulle tehti seda au, et minu näpust tuli juubilari tütre pere kink. Armsatele inimestele on alati hea midagi teha ja see pere on mulle väga kallis.
Sallipilti ka
 
Haapsalu Käsitöölaadalt ostsin ma sellest päris õigest poest oma elu esimese päris sallilõnga (no või peaaegu päris- leedukate Micro) ja veeretasin pikalt mõtet, et mis oleks kui... No nüüd on siis niimoodi, et peale 5 (loe VIIT!!!!) korda harutamist on mul peaaegu päris Haapsall varrastel. Et miks siis "peaaegu"? Ikka sellepärast, et päris HS koovad Haapsalust pärit geneetilised sallikudujad, varrastel, mis on neile pärandatud  jne
Ja selle pärast ka, et mina olen progressiinimene- kui on juba kord geniaalsed inimesed loonud ringvardad, siis miks mitte neid kasutada sallile pitsi külgekudumiseks? Ärgu nüüd lugupeetavad Selle Õige Salli Kudujad pahandagu, aga minu sallile tuleb külgekootud pits. Jutud sellest, et see ei hoia vormi ja sakke ja mida kõike veel- minu kogemus seda infi ei toeta. Aga elame-näeme. Seda Minu Haapsalli siis ;)

esmaspäev, 5. september 2011

Selle sügise moevärvid

Suve arenemise, sügise lähemale hiilimise ja kurva tõsiasjaga seoses , et kindamustrid olid ühes ja MB koos oma varraste ja lõngaga hoopis teises Eesti otsas tekkis olukord, et kududa OLI vaja. Kui mõte ei jookse ja imevingete ideede põud on käegakatsutav, aga kududa tahaks... võttis MB taaskord varrastele kindad, sellised lihtsakesed, kitsesilmalised. Muster on peas ja asi see siis kududa pole.
Tõsi- kindad pidid tulema natuke väiksemad, kui eelmised, sinivalged. Läks aga teisiti. Kitsesilmalised on hoopis natu suuremad saanud, no nii kuueaastasele inimesele umbes.

Natuke nalja ka - lõpetan ma laupäevahommikul oma kindapaari, kohvitass kõrval ja taustaks rääkimas tibisaade "Hooaeg"... Ja mis ma kuulen- "selle sügise moevärvid on....,.....,roheline...., pruun,...." Vot mis lugu! Enesele teadmata olen ma maha saanud ju suisa moeröögatusega ;)
Näitan  pilti ka, muidu puha jutt.
Nüüd te ilmselt küsite, et miks ometi selline värvivalik, et kas MB on veidi meeltest ära või mis...

Tegelikult juhtus veidi enne kuduigatsuse pealetulemist tore lugu.  Helistas mulle üks mu hää sõber ja küsis, et kas mul lõnga vaja on. Tõeliselt kummaline küsimus- kuduinimesel on ALATI lõnga vaja! Ja kui ei ole vaja, siis tema viskab kastitäie lõnga prügikasti... Sellise pühaduseteotuse peale ma karjatasin, et on vaja ja kohe on vaja ja tuleb viivitamata see kast mulle toimetada. Saingi kastitäie. Isegi koilennukid ei olnud selle varanduse kallal maiustamas käinud.Need kindad on siis sellest kastist leitud lõngast tehtud.
Kastis oli peale tavalise lambavillase veel 9 tokki meriinot ja siis veel 7 tokki meriinot  ja veel nipetnäpet. Selline lõnga-rescue oli. Tükk aega oli tunne, nagu oleks kassipoja merekoolist päästnud ;)

esmaspäev, 29. august 2011

Lubatud nõelapadi

Tänagi on jutt lühike, sest enamvähem kõik olen ma tikkimise kohta juba öelnud. On jah keeruline...ja muster ei taha kuidagi saabaste peale minna...ja sõrmeotsad on ka hellad... aga hoolimata eelpoolloetletud jamadest on see siiski  imeliselt meditatiivne tegevus.
Istusin täna peale tööd "natukeseks" laua taha ja lõpetasin kolm tundi hiljem. Nõelapadja toorik oli ammu valmis, aga kuidagi ei tulnud vajalikku mõtet ja plaani. Täna siis tuli.
Tulemus on siin.

Mustrit viksisin natuke maha "Eesti tikand 1"-st, aga  asja arenedes lisasin omaloomingut :)
Vabandan pildi kvaliteedi pärast. Elektrivalguses pildistamine on natuke probleemne...


reede, 26. august 2011

Väga demokraatlik kleit Miale . Õpetus

Nüüd olen ma siis järgmise"seda ma tegema ei hakka"- asjaga maha saanud. Demokraatlik on see kleit väga lihtsal põhjusel- enam-vähem kõik on kuduja äranägemisel :)
Panin kirja oma esimese kuduõpetuse. Loodan, et sellest on soovijatele abi. Ja et sellest on võimalik aru saada.
Ainult üks palve- ma ei tahaks, et selle järgi hakatakse tegema kleite müügiks.
 Nüüd siis õpetus. Palun leebet suhtumis mu esmassündinusse!
Väga demokraatlik kleit Miale


Tegemist on üsna lihtsa kudutööga, kui point’ile pihta saada J

Mina kasutasin selle kleidi kudumisel ringvardaid ja sukavardaid nr 2,5
Lõngaks Capri ja Linate Cotton, mida kulus 4 toki ringis.

Kleit on üles ehitatud kahes osas.

Mõõda ümbermõõt rinna alt, või sealt, kust Sinu arvates peaks algama pitsiline osa. Arvuta oma kudutiheduse järgi vajalike silmade  ja mustrikorduste arv. Antud mustril (vausaba) on mustrikord e Rapport 8 silma lai. Minu kleidil oli 16 mustrikordust ehk siis 16x 8
Nii tekib kleidikesele 16 paani, mis ÕS arvelt laienevad kellukaks.

I I O 3Ü O I I -
I OI  3Ü I O I -
O I I 3Ü I I O -

I on parempidine silm
- on vasakpidine silm
O on õhksilm
3Ü on kolm ületõstmisega kokku, eksole J

Paani laienemine toimub ,kui vabalt valitud kohas mustrikorduses jätta ära üks 3Ü. Ära unusta samas kudumast ÕS! Sümmeetria tekib nii, et see ära jääv 3Ü on alati ühes kohas, nt esimene 3Ü.
I I O 3Ü O I I
I OI  3Ü I O I
O I I  I   I I O

 Esimesena kootakse pitsiline seelikuosa (ülevalt alla, Haapsalu salli lõpetusega, et serv mõnusasti veniks)
Kui seelikuosa on kootud sobilikku pikkusesse ja HS võttega maha kootud, siis korjatakse ülevalt (sealt, kust kudumist alustasid) silmad ringvarrastele üles ja kootakse kleidi pihaosa (2-3-5 cm või nii, kuidas hea tundub). Tark on jagada silmad pihaosal kaheks võrdseks osaks, et tekiks kleidi esi-ja seljatükk. Siin aitavad hädast välja silmusemärkijad.
Käeaukude juures kudusin sellel konkreetsel kleidil nii esi-, kui ka seljatükilt maha 8 silma, et käeaugud kiskuma ei hakkaks ja kandjal ikka kleidis mõnus toimetada oleks. Silmad jaotasin esitüki ja seljatüki vahel 5:3. Ikka nii, et esitükilt rohkem ja seljatükilt vähem. Inimese keha on ju nii ehitatud J

Sobival kõrgusel luuakse juurde käeaukude jagu silmuseid.
NB! Tee koetiheduse järgi arvutused. Näiteks nii, et kui käeava kõrgus käe alt õlani on 15 cm, siis arvuta välja mitu silma mahub sinu kudutiheduse juures 15-cm-le ja KORRUTA saadud arv kahega. Käeauk koosneb ju kaks korda kõrgus kaenlaaugust õlani, eksole J
Saadud arv silmi luuakse lihtsalt juurde (mina teen seda ringvardale, aga väiksema kleidi juures on kasulik luua silmad sukavarrastele) Nüüd koo lihtsalt ca 3-5 ringi parempidiste silmadega läbi, et tekiks mõnus avarus.
Nüüd alustatakse tavalist alt-üles raglaani kudumist. Mina võtsin kolm ületõstmisega kokku igal real, aga seda võib teha ka üle rea. Üle rea on kokkuvõtmine laugem, ilmselt sobib see võte rohkem, kui kood kleiti suuremale lapsele.

Nüüd on ilmselt muutunud kudumine ringvarrastega ebamugavaks- mine julgelt üle sukavarrastele!
Koo raglaani niikaua, kui saavutad sobiva suuruse, kust lapse pea läbi mahub. Nüüd tee mõned read soonikut (nt 5 rida) ja koo edasi lihtsalt parempidist kudet, et lõpetamisel tekiks kelmikas rull. Lõpeta kindlasti HS võttega, et tekiks mõnusalt veniv serv.
Nüüd korja silmad üles käeaugust ja koo soonik (või koo pikemad varrukad ja lõpeta need soonikuga). Korda sama teisel varrukal. Jälgi, et üleskorjatud saaks mõlemast käeaugust sama arv silmi. Sümmeetria on siin oluline!

Pese kleit läbi, triigi (kui lõng seda lubab), pane uuele omanikule selga ja imetle komm-tüdrukut!

Kui miski jääb arusaamatuks, siis võta minuga julgesti ühendust. See on minu esimene kirja pandud kuduõpetus ja arvata on, et sellest võib olla keeruline aru saada ;)

Kui te selle õpetuse järgi kootud asju oma blogis näitate, siis palun viidake ka minu blogile www.martabertak.blogspot.com  

Õpetus on isiklikuks kasutamiseks!

Tänan!
Ikka teie Martaberta Kompulsiivkuduja

Tõestuseks, et ma lihtsalt udu ei aja... Preili Mia isiklikult oma kleidis. Näo järgi otsustades on tal selles üsna mõnus:)

kolmapäev, 24. august 2011

Kadrina lapiline ristikiri

Täna pikka juttu ei tule. Tuleb üks paar lastekindaid, mis on kootud Kadrina lapilises ristikirjas. Muster on Aino Praakli kirikinnaste voldikust, aga kindlasti leidub seda veel siin ja seal.
 Kinnastel on juba omanik ka olemas. Need "lapilised"hakkavad soojendama ühe vahva põnni pisikesi pihkusid;)

pühapäev, 14. august 2011

Suvine kleidike

Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks sai Mia kleit valmis. Kuna tegemine võttis oodatust palju rohkem aega, siis "kasvatasin" ma kleiti koos lapsega. Ma väga loodan, et  mahub selga ja meeldib ka. Ja kui ei mahu, siis kerge vaevaga saab sellest kleidist teha seeliku...
Analoogset kleiti olen ma varem ka kudunud ja kuna see istus omanikule  nagu valatult, siis loodan, et seekord ei ole teisiti. Eelmine kleit oli selline http://nagi.ee/photos/martaberta/14928313/in-set/224879/
ja uus versioon on selline
 Kootud nagu ikka Caprist ja Linate Cottonist.
Huvilistele teadmiseks, et "hüvasti nooruseid ehk prošai molodoste" müüakse Balti jaama turul, üsna  jaamapoolsete väravate juures. Letil on suve puhul kalossid ja kummarid, aga kui küsida, siis tuuakse ka "noorused" välja. ;)






pühapäev, 7. august 2011

Kuljustega edevusasi

Nagu ma ütlesin, et nüüd läheb lahti.Vildist prosse ja preese saate te ilmselt mõnda aega näha õite tihedasti.
Mõned kuud tagasi tuunitud kampsun vajas hädasti kinnituselementi ja kuna nööpide etteajamine ei ole mu lemmiktegevus (üldiselt olen ma nõelaga suhteliselt abitu), siis tundus preesi viltimine ja tikkimine just paras :)
Kampsun ise on siin
ja tema uus kinnituselement siin

Nüüd käin ja kõlisen uhkesti nagu Muhu pruut ;)
Lahe töö see preesiviltimine- saab oma möllavat fantaasiat täielikult rakendada. Eelmise postituse punane oli suht täpselt kopeeritud raamatust. Sinise juures oli oluline kuljuste olemasolu, ülejäänu tuli töö käigus.
Järgmine asi on ilmselt ema nõelapadi, toorik on valmis ja ootab ainult kaunistusi ja tikandit.
Loomulikult on poolikuid töid veel- mu pisisugulane Mia (7 kuud) saab ilmselt enne mehele, kui ta kootud suvekleidike valmis saab.Teha polegi eriti midagi, aga no ei hakka kätte...
Tellimustöö kootud kott on ka valmimisjärgus ja üks pajulehesall on varrastel ja üks kampsun ootab oma aega ja... no ja nii edasi.
Aga loodame parimat :D

"SEDA ma küll tegema ei hakka!" ütles MB sügava veendumusega

Jutt käib tikkimisest. Ja nii ongi, nagu ütleb üks staarstilist televiisorikastis.
Elasin ma selles veendumuses, et tikkimine pole kohe üldse minu jaoks- no tubli 30 ja pluss aastat. Jah, mulle meeldib tikandit vaadata, ma imetlen inimesi, kes suudavad seda teha, aga enda jaoks pidasin ma seda raketiteadusest veel mõned levelid kõrgemaks pilotaažiks. Et ma ise tikiks midagi enamat, kui pisipisike ristpistes asjake- no ei! Lihtsalt neljandas klaasis kokkukäkerdatud nõelapadi on mul veel liiga värskelt meeles - seda enam, et ta, kuramus, on tänase päevani mu ema nööbisahtlis nagu elav mõnitus. Ühesõnaga- liialt traumaatilised mälestused pole lasknud selle käsitööliigiga tegelema hakatagi.

Aga nagu te arvata võite, ei tulnud ma ju pühapäeva hommikul teile pajatama oma traumaatilisest šokist neljandas klassis tikkimise tunnis.

Pika sissejuhatuse mõte on alljärgnevas, ehk siis KUIDAS MB NÕELA OTSA SATTUS.

Asi algas täiesti süütust viltimise õpitoast, mida tuli meile andma käsitöömeister Eve Burmeister. Tema asjatab sellises kohas  http://wegawrk.wordpress.com/inimesed. Muide, tegemist on vapustava õpetajaga!
Kõik oli ilus ja kena (ja kontrolli all) selle hetkeni, kui ta tõmbas kotist välja näidistööd. Eesti sõlgedest ja preesidest inspireeritud vildist ehted, rikkaliku tikandkaunistusega.
Ja siis oligi otsas! Martaberta istus laua taga, maniakaalne läige silmis, ja viltis ning TIKKIS endale kuhiksõlge. Kindlasti saavad nüüd päristikkijad naerust tilgad püksi aga mulle mu tikitud sõlg meeldib! Tõsi, hetkel töötab ta ajutiselt nõelapadjana...

Et õpitut kinnistada, siis tegin endale hiljem, kodus, veel ühe sõle. See sai pikalt laagerduda ja mulle endale meeldib ta oluliselt rohkem.
Silmadega prees  ehk kärniline sõlg on Eesti aladel üsna levinud kaunistuselement. Lappasin hulgaliselt pilte netis, aga lõplikuks eeskujuks oli ikka "Meite Muhu mustrites" lk 221 olev prees. Minu silmadega prees hakkab kaunistama mu musta mantli kraed ;)



Karta on, et selliseid (või natuke teistmoodi) sõlgesid-preese tuleb veel. Ja ema saab kiiremas korras endale uue, tikitud, nõelapadja kah (vana viskan ahju ja istun põlev ahju kõrval niikaua, kuni mu tikk-käkk on lõplikult otsa saanud!)
Ja viltsaabaste otsingud on ka alanud. Oh isver, mul on nii suured plaanid!
Ja teate, mis ma pean ütlema- tikkimine ON mõnus!

pühapäev, 17. juuli 2011

NN=EN mustrilehed

Tegin oma vanades NN mustrilehtedes inventuuri ja avastasin, et mõningad numbrid  mul topelt. Tahaksin ülejäägid mõnele toredale käsitööhuvilisele ära anda. Et traditsioon ei kaoks ja et  keegi veel võiks neist inspiratsiooni ja mustriabi leida.
Numbrid on järgmised:
1957- mai
1963- sept, nov
1965 - juuni
1966- okt
1973-märts, aug,sept, okt
1974- apr, juuli
1975- sept
1976- jaan, apr, aug
1977-veebr x2 aug, sept, nov
1980- veebr, märts,juuli, okt, nov
1981- aug
1982- jaan
1983- aug, okt
1984- jaan, aug
1985- juni

Palju kudumise- ja heegeldamismustreid, tikkimist, kootud linikute mustrid (1957),kindaid, mütse, muhu pätid jne. Kindlasti leiab igaüks midagi huvitavat ja vajalikku!
Mustrilehed on normaalses seisukorras (mõni nagu uus ja mõni ka natuke rebenenud) ja kõik on kasutatavad
Nii et, kui on keegi, kes oleks nendest maiuspaladest huvitatud (või kui Sa tead kedagi, keda nad võiksid huvitada), siis võta minuga julgesti ühendust!

Merelised traaditööd

Endalegi ootamatult tabas mind traadikeeramise isu. Ja nagu me teame, et parim viis ihadele vastu hakata on neile järele anda, nagu kunagi ammu ütles üks ihade ja nendega võitlemise asjatundja.
Ega siin mingit pikka juttu polegi. Kivid, looduslike aukudega, loomulikult, on korjatud Ida-Virumaalt, Liimala rannast.  Merikarbid on ostetud ilmselt Jyskist mingi kodukaunistamise tuhina raames. Traat 0,6 ja 0,8.
Koosmõjus on antud kasutatud materjalist vormunud ripatsid, mida kaelas kanda.

Jälle labakud

Need kindad on nö plaanivälised. Lihtsalt ühel hetkel, kui ma järjekordselt kaevasin NN mustrilehtedes, et leida järgmiste kinnaste mustrit, jäid mulle silma muhuaineliste särkide tikkimise mustrid. Ikka nii Muhu, kui üldse Muhu olla saab! Linnukesed, keerulised ja imekaunid ohakad (ma arvan, et need ON ohakad!) kaheksakannad ja muud vidinad. Ilus, noh! Paar päeva käisin ringi ideega, et mis oleks kui... Siis arvutasin, arvutasin veel, leiutasin kindatippu need kaks musitavat linnukest ja alustasin tööd.
Mis juhtus kasutusel olnud Pony varrastega- seda te lugesite ilmselt juba eelmine kord.
Aga lõpuks said mu Muhuainelised valmis ja siin nad nüüd siis on. Loodan, et päris muhukad ja muu saare-rahvas ei solvu mu peale, et ma nende mustritega nii vabakäeliselt ümber käin. Aga mis teha, "Meite Muhu mustrid" on mullegi oma mõju avaldanud. Kuigi ma pole senini lahendanud minu jaoks põhilist küsimust- kuidas mahutada varrastele 30 silma kinda jaoks...On seal raamatus üks kindakiri, mis mul lausa hinge kriipimas käib.
Aga pika jutu kinnituseks- kindad on siin.

Üks tore kohtumine oli mul lõppeval nädalal veel :) Trehvasime Pisihaldjaga "loominguliseks välkkoosolekuks". Ma väga loodan, et üsna varsti näete te meie kohvitamise tulemust...

Teile kõikidele aga ilusat suve jätku! Jällekohtumiseni!

pühapäev, 10. juuli 2011

Puhkus läbi...

Kallid külalised, te olete mulle oma tähelepanuga väga palju rõõmu teinud. SUUUUUUUR suur aitäh teile kõikidele.
Kõigepealt on mul teile kurb teade, Martaberta Kompulsiivkuduja tõmbab homme selga oma lapivormi ja läheb taas barrikaadidele(teenistusse siis) Puhkus on saanud läbi ja see teeb MK-le koledasti kurbtust. Mõelge ise- millal veel saab MK kududa, kududa, kududa, nonstop, päevade kaupa, lõõskava päikese käes? Õige- alles järgmisel suvel.
Aga praegu tahan ma teile näidata oma puhkuseplaani kahte viimast kindapaari.
Mustrid, nagu ikka NN mustrilehtedelt, lõng Liisu käsitöölõng ja Jõgeva (oeh, ma tahasss nutta) 8/2




Ja selliseks muutuvad Pony 1,5 vardad peale ühe kindapaari kudumist! Kusjuures ma ju väänasin neid pidavalt sirgemaks ka veel! Uskumatu, millist saasta meie poodides täiesti süüdimatult müüakse. Varraste hind ca 3 EUR, tegelikult peaks neid olema komplekt per kinnas... Addid lähevad kõveraks, Ponyd lähevad veel kõveramaks- ja jumal näeb, ma ei vääna neid õnnetuid vardaid looma jõuga!



No keeldub see vardapilt teisega samale joonele asumast! Mis mul ikka teha- olgu siis selline kõver postitus!

Ühed kindad on veel peaaegu valmis, aga kuna neil ei ole veel kaubanduslikku välimust, siis neid näitan ma kunagi hiljem.
Lisaks kinnastele sain ma valmis ka ühe kaaresalli. See oli tellimustöö (mis näitab veenvalt, et on teisigi, kes juba talveks valmistuvad). Kaaresall, nagu kaaresall ikka. Lõng türklaste Alize  Angora Gold (10% mohääri, 10% villa ja 80% akrüüli). Servapitsiks kasutasin Haapsalu salli raamatust ja PK-st tuntud pajulehe kirja. Huvitav, seekord allus see muster väga kenasti loogikale...
     Väikese iiri roosi heegeldasin ka, et proua uus omanik saaks seda siis mantlikrael või sallikaeluses kanda. Tundub, et kõik asjaosalised jäid rahule, mis ongi ju kõige olulisem, kas pole?