Otsing sellest blogist

esmaspäev, 26. september 2011

Sini-sinine udu

Saigi valmis, mu suvise taeva värvi esimene peaaegu õige Haapsall. Muster käpakiri 1 (kuigi mulle see muster kellegi käpajälgi küll ei meenuta). Minu jaoks on need ikka õiekesed...

Lõng oli leedukate Micro (millel minu jaoks puudub see õige villase lõnga kohevus), varras, nagu Raamat käsib 3,5. Vardal silmi 120 ja ripsi ainult 208 (kui ma oleksin kudunud Raamatu soovitatud 240 rida, siis oleks see sallike mul järgi lohisenud). Mõõdud ka- 208 x 69 cm- ei ole 1:3, aga nibin-nabin... Mõõtudest veel- mina olen leidnud enda jaoks salli pikkuse ideaalse mõõdu. Kui ikka sall ulatub külgedele väljasirutatud sirgete käte vahel näpuotsast näpuotsa, siis ongi hää.
Pitsi kudusin külge, nagu eelnevalt ka lubasin. Kudusin ja olin õnnetu. Sest NII KOLE tundus...Mitte ainult äärepits, vaid ikka kogu sall. Kudusin ja kujutasin eredalt ette, kuidas ma kohe-kohe kogu salli üles harutan... Õnneks suutsin ennast natuke pidurdada. Kui vardad välja olin saanud, siis enam nii hirmus ei tundunudki. Ja kui raamile sai... siis tundus päris enam-vähem olevat ;)
Äärepitsist veel veidi- kaks viimast rida kudusin kahekordse lõngaga, et oleks natukenegi toekam see venitamise serv ja tundub, et see on tulevikuks üsna hea nipp.
Sõrmusest läks mu sall läbi nii mis ludises.
PS. Ühe Haapsall jagu on mul veel lõnga...

esmaspäev, 12. september 2011

Pajulehelised sallijutud

Pajuleheline saigi valmis. Kunagi Sallihullu blogis ma kurtsin, et see on täiesti loogikavaba muster, mis ei saagi pähe jääda ja muster ei hakkagi jooksma. Nojah. Sedapuhku tegi see muster mulle üllatuse- osutus imeliselt loogiliseks ja kergesti omandatavaks. Elu imelised käänakud, eksole.
Sall on tehtud nagu ikka- Raasiku 8/2, varras 5,0, muster HS raamatust nime all Pajulehe muster, PK tal nime polegi ...Kui te nüüd pildile klikkate ja hästi head silmanägemist omate, siis võibolla näete te ka salli servapitsis mingeid mugulaid. Need on MB nupud, rohkemaks ma võimeline ei ole...Ja ma ei saa aru, kuidas inimesed koovad salle, mis on üleni nupulised...
Kududa oli mõnus, seda enam, et kui salli põhiosast oli alles pool valmis, tekkis talle juba ka omanik. Minu armsa sõbra emal oli juubel ja mulle tehti seda au, et minu näpust tuli juubilari tütre pere kink. Armsatele inimestele on alati hea midagi teha ja see pere on mulle väga kallis.
Sallipilti ka
 
Haapsalu Käsitöölaadalt ostsin ma sellest päris õigest poest oma elu esimese päris sallilõnga (no või peaaegu päris- leedukate Micro) ja veeretasin pikalt mõtet, et mis oleks kui... No nüüd on siis niimoodi, et peale 5 (loe VIIT!!!!) korda harutamist on mul peaaegu päris Haapsall varrastel. Et miks siis "peaaegu"? Ikka sellepärast, et päris HS koovad Haapsalust pärit geneetilised sallikudujad, varrastel, mis on neile pärandatud  jne
Ja selle pärast ka, et mina olen progressiinimene- kui on juba kord geniaalsed inimesed loonud ringvardad, siis miks mitte neid kasutada sallile pitsi külgekudumiseks? Ärgu nüüd lugupeetavad Selle Õige Salli Kudujad pahandagu, aga minu sallile tuleb külgekootud pits. Jutud sellest, et see ei hoia vormi ja sakke ja mida kõike veel- minu kogemus seda infi ei toeta. Aga elame-näeme. Seda Minu Haapsalli siis ;)

esmaspäev, 5. september 2011

Selle sügise moevärvid

Suve arenemise, sügise lähemale hiilimise ja kurva tõsiasjaga seoses , et kindamustrid olid ühes ja MB koos oma varraste ja lõngaga hoopis teises Eesti otsas tekkis olukord, et kududa OLI vaja. Kui mõte ei jookse ja imevingete ideede põud on käegakatsutav, aga kududa tahaks... võttis MB taaskord varrastele kindad, sellised lihtsakesed, kitsesilmalised. Muster on peas ja asi see siis kududa pole.
Tõsi- kindad pidid tulema natuke väiksemad, kui eelmised, sinivalged. Läks aga teisiti. Kitsesilmalised on hoopis natu suuremad saanud, no nii kuueaastasele inimesele umbes.

Natuke nalja ka - lõpetan ma laupäevahommikul oma kindapaari, kohvitass kõrval ja taustaks rääkimas tibisaade "Hooaeg"... Ja mis ma kuulen- "selle sügise moevärvid on....,.....,roheline...., pruun,...." Vot mis lugu! Enesele teadmata olen ma maha saanud ju suisa moeröögatusega ;)
Näitan  pilti ka, muidu puha jutt.
Nüüd te ilmselt küsite, et miks ometi selline värvivalik, et kas MB on veidi meeltest ära või mis...

Tegelikult juhtus veidi enne kuduigatsuse pealetulemist tore lugu.  Helistas mulle üks mu hää sõber ja küsis, et kas mul lõnga vaja on. Tõeliselt kummaline küsimus- kuduinimesel on ALATI lõnga vaja! Ja kui ei ole vaja, siis tema viskab kastitäie lõnga prügikasti... Sellise pühaduseteotuse peale ma karjatasin, et on vaja ja kohe on vaja ja tuleb viivitamata see kast mulle toimetada. Saingi kastitäie. Isegi koilennukid ei olnud selle varanduse kallal maiustamas käinud.Need kindad on siis sellest kastist leitud lõngast tehtud.
Kastis oli peale tavalise lambavillase veel 9 tokki meriinot ja siis veel 7 tokki meriinot  ja veel nipetnäpet. Selline lõnga-rescue oli. Tükk aega oli tunne, nagu oleks kassipoja merekoolist päästnud ;)