Blogi pisut püsivamad lugejad pole ehk veel unustanud lugu, kuidas mu kardinaõmblemine pehmelt öeldes ebaõnnestus. Noh et kui poest ostetud kangas on ettearvamatu iseloomuga, siis enda kootud pitsist seda oodata pole.
Mõeldud-tehtud. Paarkümmaend silma vardale, paarkolm rida kudumist ka ja arvutused näitasid, et 20 silma =10 cm. Rõõm täitis rinda, et kerge arvutuskäiguga pääsen ja 300 silma sai kribinal-krabinal vardale loodud. Ma tõesti ei tea, miks ma järsku arvama hakkasin, et proovilapi järgi 150 lai palakas peaks äkki hakkama istuma 200 laia akna ees... Inimmõistus on ikka äraarvamatu...
Kudumine läks libedalt.
Äärepits Haapsalu räti raamatust, põhiosa pits on mingi nuppudega rombikiri (no kohe üldse ei viitsi minna raamatust järgi vaatama).
Varras 3,25, materjaliks Maxi ja nii see pits muudkui voogas näppude vahelt. Kududa oli loomulikult teistmoodi, kui villast sallilõnga aga paha polnud see tunne üldse mitte. Isegi nupud kannatasid kriitikat. No vähemalt minu kriitikat. Nõnda ma siis kudusin kardinat ja unistasin, kuidas mul saab olema maailma kõikse ägedam nuppudega saunakardin.
Kudumise käigus tundus ühel hetkel, et neid silmi sai vardale ikka vastutustundetult palju. Ja sellega seoses plaan muutus- saunakardinast sai ühtäkki minu magamistoakardin suvilasse.
Meel maalis pilte sumisevatest mesilastest, voogavatest viljaväljadest (need asuvad majast ca 5 kilomeetri kaugusel ja näha pole neid mingi valemiga),tuules lehvivatest nuppudega isetehtud kardinatest, lillesülemitest ja ikka nõnda edasi. Ilmselt oleks ma oma unistustes jõudnud ka murul ringmänge mängivate lõvide, metskitsede ja murueide tütardeni aga reaalsus, va kuri, astus vahele ja meenutas, et nii viljaväljade, murueide tütarde, lõvide kui ka kogu muu atribuutikaga on kitsas. Rääkimata sellest, et vaevalt on mul kannatust kududa valmis kardin, millel on piisavalt volüümi voogamiseks ja lehvimiseks.
Karm reaalsus tõi mu maapeale tagasi ja nõnda sai esialgu, no nii katsetuse jaoks, kootud poolkardin. Lootuses, et ehk on paras magamistuppa aga kui pole, siis kärab saunaakna ees küll. Sest akent, kuhu kardinat tegema hakatakse- seda mõõdavad ainult nõrgad ja nannipunnid. Mina nõrk ei ole :P Minu mõõtühik on käte siru-ulatus.
Mõõdud on 190 x 80
Kiskusin vanad kardinad maha, panin uue ette ja selgus karm tõde- hoolimata hiidsuurusest on see kardin selle aknaaugu jaoks ilmselgelt liiiga kitsas. K...T! Kui on tööd mida ma väga ei armasta, siis see on manipulatsioonid kardinatega. Kogu see jama, käed üleval, pea kuklas ennast pikaks venitamine- no ei kuulu just mu lemmikharjutuste hulka. Ütleme nii, et ma ikka ütlesin. Sõnu, mida tavaolukorras tõeline daam ei kasuta ja tõenäoliselt isegi ei tea. Kordama ma neid sõnu ka ei hakka, seda enam, et ega ma neid ju ei tea- tõelise daamina ;)
Rebisin sedakorda maha selle uue kardina, panin ette vanad aga lohutuseks said siiski vahetatud külgkardinad. Need on sellest eelmisest kardinaõmblemise korrast, aga mitte kurikuulsad mustrikaotanud, vaid ühed triibulised. Pilti neist ei ole, sest no mida imet ma ikka näitan käsitööst, mis koosneb kahest sirgest (enamvähem)õmblusest. Jah, ma ise tegin need õmblused. Masin on terve, mina olen terve ja kardinad on akna ees. Pole paha, mis!? Ah jaa, boonusena on mul ju nüüd ka uued magamsitoa kardinad korteris! Need on selle kardinasaaga kolmandad tegelased.
Väikeste eksirännakute järgselt maandus pitsine asi siiski saunaakna ees.
Piltide kvaliteet ei kannata mitte mingit kriitikat aga kas te olete proovinud pildistada pitskardinat akna ees olevana? No mina ka ei olnud. Teeme siis kõik koos solidaarselt näo, et tegemist on uskumatult ägedate ja kunstiliste võtetega :P
.jpg)
Eks ta natuke lai sai selle akna jaoks, aga mis teha- proovilapi asi.
Meil on nüüd sihuke rustikaalselt rahvusromantiline saunaesik. Isal olid kulmud kuklal koos, kui ta suvilast tuli, aga mis teha. Kunst nõuabki ohvreid :D
Sul on ikka lahedad jutud :)
VastaKustutaKardin ka äge.
Kosmosemutt
Juba see, et keegi viitsib hakata kuduma pitskoes kardinat, nuppudega ja puha, on huh, minu silmis suur saavutus! Ja nii ilus!
VastaKustutaNupust nupuni kudumine on oluliselt vaheldusrikkam, kui niisama igavat pinda uhada. Nii et see on puhas dopingukasutamine :P
KustutaSa oled ikka üks hull kuduja... heas mõtte hull muidugi :) Väga 5 kardin!
VastaKustutaMulle päris meeldib hull olla :D Aga ma päriselt ka igatsen kududa sellist suurt ja uhket ja "päris" kardinat
KustutaProovilapp on igatahes uhke! Nüüd, kui proov tehtud, võib tegudele asuda ja aknad imeliste pitsidega katta.
VastaKustutaLugesin ja muigasin, sest äratundmisrõõm oli nii suur. Selline tunne nagu oleks mõne enda juhtumuse kirja pannud. Lihtsalt minuga juhtub täpselt samasuguseid asju. Eriti samastun ma väitega, et igasugune mõõtmine ja eelnev arvutamine on NÕRKADELE! :D Kohe tuleb uhama hakata.
VastaKustutaAga no kardin on kummardustväärt. Lugesin huviga ka kuidas on puuvilla peenikeseks pitsiks kududa. Mingi plaan on ise ka ära proovida. Nüüd on julgus suurem.
p.s. kudusin just lapsele ühe pulloveri ja proovilapp oli kaks korda suurem kui lõplik seljatükk.
No nii ägedaid ja kunstilisi võtteid pole ma juba ammu näinud, ning mu väljaütlemises pole grammigi sarkasmi. Hulk aega oli Su blogis vaikus, selge see, Sa kudusid, ei olnud aega mõõtmisteks ega blogimisteks. Ja ma naersin pisarateni selle koha peal, kus selgub, et mõõdavad vaid nõrgad. Nagu ikka, Sa kohe oskad. Ma mõtisklen vaikselt kööki poolkardinate heegeldamisest, ähk peaks hoopis kuduma..... Aga ma lähen loen nüüd järgmist (st eelmist) posti ka. Parimate tervitustega tumevalge
VastaKustutaKallis tumevalge, ei ole mu blogis vaikust olnud! Ma olen juunist saati kribinud hoolega pea igast liigutusest :P Ehk siis tuleb minna ja lugeda ka üle-eelmist postitust ja üle-üleeelmist jne :D
KustutaPS- kardinad tuleb kööki muidugi kududa, mitte heegeldada. Selge see!
Saunaakna ees voogavat pitskardinat ei ole mitte igaühel ette näidata! Paljudel pole sauna ega akentki mitte, ammugi siis niisugust kudupisikut, mis sulnist ilu enese ümber looma sunnib!
VastaKustutaVäga kaunis proovilapp. Ma esialgu unistan saunast ja aknast, voogavate viljapõldude ja lõvideni mu unistused veel ei küündi. Aga jutt on sul tore nagu alati ja kardinad on ka igati kaunid! Ja see, et mõõtmine on nõrkadele, tuleb ka kahtlaselt tuttav ette. Paraku.
VastaKustutaNatuke nagu kahju peaks Sust olema, vist:)
VastaKustutaAga Sa siiski võiksid teha omale korraliku mõõtmise ja väikese arvutamise järel õiges suuruses magamistoa kardina(d?). Olen isegi mõelnud, et mul on üks Haapsalu rätt ja üks sall (tõsi, see on tütre jagu, kuid seisab siis minu kapis) ja palju ma siis neid omale veel teeksin, kas on vaja. Silmi sulgedes pole üldse raske kujutada ka oma magamisto akna ees õrna pitsi, nuppudega ja äärepitsiga. Õnneks pole meie kassil ka mingit huvi kardinate vastu, nii et ma isegi võiksin selle kunagi ette võtta, aitäh Sulle!
Tegelikult on väga vinge proovilapp/kardin ja lahe kirjutis! Ma olen ise sama suhtumisega, et mõõtmine ja arvutamine on nõrkadele korralikult ämbrisse astunud ja külgkardinad liiga kitsad heegeldatud. Lisaks tegin need ka punased, mis küll ilusad välja nägid, aga tohutult ära pleekisid.
VastaKustutaOhhoo! Milline armas kardinake! Muide, mina ei usu 10x10 cm tillukestesse proovilappidesse - suuremat eset kududes tuleb päris tihti ette, et see venib teistmoodi, mitmel põhjusel. Sinu kirjeldus on tore ja väide, et arvutamine on nõrkadele, tundub mõnel juhul päris kohase tähelepanekuna. Muhe lugu!
VastaKustutafantastiline, muud ma selle peale ei mõista öelda :)
VastaKustuta