Otsing sellest blogist

kolmapäev, 27. märts 2013

Kirikindaid ja kirjandust II

Tädi Leida ja Uhke Õitseja

Tädi Leida lillepeenras elas Uhke Õitseja. Tegelikult keegi ei teadnud, et
Uhke Õitseja on uhke õitseja. Nimetatud lill nimelt pidas endale
alandavaks elada koos nende kõikide mõttetute pojengide ja jorjenite ja
kellukate ja kukeharjadega (võeh, millised nõmedad nimed) ja kättemaksuks
ei näidanud kunagi ühtegi õit. Uhke Õitseja pidas koledat vimma Tädi Leida
vastu, kes ta sellistesse tingimustesse oli istutanud.

Nii siis kaks kanget omavahel positsioonisõda pidasidki. Leida ei leidnud
Uhke Õitseja kohta kunagi ühtegi head sõna (väetistki andis napilt) ja see
omakorda ei mõelnudki oma imeilusat õit paotada.
Lugu lõppes  ühel hommikul, kui hommikuselt tõredas tujus Tädi Leida Uhke
Õitseja peenrast üles juuris ja kompostihunnikusse viskas.

Uhke õitseja juubeldas - lõpuks ometi on tema kõrgel kohal ainus kaunitar,
kus kõik tema hunnitult kauni õie ilu nautida saavad. Ajas südilt juured
rammusasse mulda ja ei läinudki kaua, kui kompostihunniku otsas puhkes
õide tõeliselt kaunis lill.  Tädi Leida seda ilu kahjuks näha ei saanud,
sest saatuse tahtel oli ta just sellel ajal sõitnud kooli kokkutulekule.
See fakt muidugi tumestas pisut Uhke Õitseja võidurõõmu.

Aga ilu jaoks on alati nautlejaid.  Nii sattus Tädi Leida aeda oma
tavapärasele metalliotsinguretkele Koolja, kes pidi peale kolmepäevast
kodust äraolemist (koos prügiämbriga, mis eriliselt pahandas Koolja
naisukest Vaaljat) leidma võimalikult diplomaatilise tee tagasi perekonna
rüppe. Nii krahmaski Koolja Uhke Õitseja kompostihunnikult kaasa, et
Vaalja südant pisut pehmendada.
 Kooljat ootasid ees mitmed rasked küsimused, mida Vaalja igakuiselt
esitas, rõhutades küsimuste kaalukust taignarulliga, mille käsitemises
oli Vaalja meister. Iga jumala kuu küsis Vaalja ainult kolme asja-  "Kus
sa kolasid need kolm päeva?" ,  "KUS ON PALK?"  ja " Miks, oh issand, MIKS ma
sulle, tõprale, mehele läksin???"

Uhke Õitseja juubeldas:  Ma saan lõpuks tõelise armastuse märgiks kingitud
jumaldatud naisele, kes kindlasti minu ilu tõeliselt hinnata mõistab
Koolja jõudis korteri ukse taha ja andis arglikult kella. Ukse avas
maruvihane Vaalja, kes krabas Koolja käest Uhke Õitseja ning vaheldumisi
taignarulli ja Uhke Õitsejaga kallile mehekesele  äsades esitas oma kolm
igipõlist küsimust.

Viimane mõte Uhke Õitseja peas oli, et ega Tädi Leida jorjenipeenar ei
olnudki kõige nõmedam koht siin maailmas.

(NB! Nimed, faktid ja olustikulised kokkulangevused on juhuslikud ja ei oma reaalsusega mingit seost. Tegemist on kirjandusliku fiktsiooniga.)


"Siin oli Koolja" (lubatud ilupilt pargipingi, unustatud kinnaste ja igipõlise teadaandega, et siin oli Koolja (vasja, igor, maša või veel keegi) ;)


Tehnilised andmed- vardad Made in USSR, 1,75, Lõng tundmatu kollane 8/3 ja punane läti oma (aitäh Yllepile ilusa jõulupaki eest) See punane on õige mõnus kududa :D Muster omalooming
 Häid saabuvaid munapühi!

7 kommentaari:

  1. Jumalikult ilusad kindad! Nii kaunis muster! Ja mul on siiralt hea meel, et sain ka nende käpikute teostamisel väikese osa anda :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja veel millist seiklusrikas tee oli lõngal sinuni jõudmisel :)

      Kustuta
  2. Ilmselgesti on näha, et kudumisest oled tõesti mõnu tundnud ! Ja jutusoonele on need kudumõnusad tunnikesed ka väga hästi mõjunud !
    Kauneid saabuvaid pühi Sullegi !

    VastaKustuta
  3. Kaunitarid.
    Kes siis nii ilusad kindad pingile unustab? :))
    Fb-s kirjutasin, et foto sobiks jõulukaardiks, aga, jah, ka ülestõusmispühadeks oleks super. :)

    VastaKustuta
  4. Vaatamata Uhke Õitseja kuulsusetule hukule on ta ikkagi jäädvustatud ja kindaisse kootud. Pikka iga ja uhket õitsemist :)

    VastaKustuta
  5. Väga lahe ja kindlasti just täpselt niisugused sündmused leiavad aset oikuipalju........ Kaunid kindad ja 5+ pargipingipilt! tumevalge

    VastaKustuta