pühapäev, 13. november 2011

Väga Eriline Mees ja tema kindalugu

Ilusat isadepäeva kõikidele!
 Minu isadepäevapostitus räägib hoopis ühest Väga Erilisest Mehest, tema õdedest ja emmest-issist. Ja õige veidi on selles loos ka kudu-juttu.
Selle väga erilise mehega kohtusin mina ühel talvisel varahommikul, aasta viimase päeva esimestel tundidel Rakvere Haiglas. Selle aja ja koha oli valinud Väga Eriline Mees oma maailma tulekuks. Nii ta siis tuli, väike sitke inimene, kelle kohta pole ma iialgi saanud kasutada nimetust tita või beebi või veel mingit ninnu-nännut.  Sitke mehike uudistas oma hallide tarkust täis silmadega maailma ja mind ja andis selgelt teada, et tema nimi on Johannes ja mitte midagi muud. Mina olen  nimelt Johannese ja tema õdede jaoks Secundra Madre, asendusema, teine ema, ja Täiskasvanu Kohta Päris Normaalne Inimene. See viimane nimetus meeldib mulle endale kohutavalt, sest teismelise inimese käest suuremat tunnustust saada ei ole võimalik ;). Loomulikult on Johannese ema ja isa minu suurimad sõbrad ja kogu see kirju seltskond mulle otsata kallis.


Nüüd siis sujuvalt kudujutu juurde. Ühel õhtul veeretas Johannes käes issi kindaid,  ja arutles pikalt-laialt, et kes need kindad issile kudus ja küll on ikka kenad kindad ja ikka nii edasi. Nõustuge, ühe viieaastase suust suhteliselt ootamatu jutt, kas pole?! Johannese emme vastas lapsele ausalt, et tädi Ivi kudus need kindad, mispeale Johannes küsis täiesti  õigustatud küsimuse, et miks talle selliseid kindaid tehtud ei ole.
Tõepoolest, miks ma pole oma lemmikmehele kindaid kudunud? Kuigi piinama jäi mind siiski küsimus, miks viieaastane tahab saada kingiks kindaid. Mäletame me ju kõik, kuidas lapsed vihkavad kingiks saada Pehmeid Pakke, mis tähendavad tavaliselt villaseid sokke ja muud jama... Töötamine psühholoogidega on mind ära rikkunud ja pisukese mõttetöö tulemusena helistasin ma tagasi Johannese emmele ja palusin küsida mõned tagamõttega küsimused. Üks neist oli selline, et kas kindad peavad olema nagu issil. Ja oligi kindamüsteerium lahendatud- asja neist kinnastest üldiselt, aga kuna issil on sellised, siis olge lahked ja tehke pojale samasugused. MOTT!
Lõngaks valisin kõige soojemad ja naturaalsemad, mida kätte sain. Hall on Kuressaare turult pärit lamba ja kitsevill pooleks , valge Jõgeva õndsa villavabriku toode. Muster Helme kaardikiri, Aino Praakli kirikinnaste raamatust. Randmeosas 9 silma vardal, labas 11 silma.Vardad nagu ikka, 1,5.

 Ja siin on kindad, millest kõik algas...

5 kommentaari:

  1. Tubli Martaberta.
    Nüüd on väike mees ka rahul, sest tal ju samasugused kindad, kui issil.
    Sa oled tubli kuduja ja tore naine.
    Kindel see, et sind lapsed armastavad :)

    VastaKustuta
  2. Tore ja armas jutt ning (ehkki ma olen jällegi sotsiaaltööalase terminoloogia poolt rikutud) tegelikult on ikka tohutult hea, kui ühe väikese mehe elus on olemas tädi Ivi, kes mõistab soovunelmaid reaalsuseks muuta !
    E.K.

    VastaKustuta
  3. Täiskasvanu Kohta Päris Normaalse Inimesena teed Sa väga vahvat käsitööd. Kvaliteetsest lõngast ja ilusa mustriga. Lahedasti oskad kõik veel kirja panna ka. tumevalge

    VastaKustuta
  4. Väga vahvalt kirja pandud jutt ja kindad on väga kaunid. Ja, ma mäletan ka lapsepõlvest, et pehme pakk ei tähendanud midagi head:) Seda enam on tore lugeda lapse soovist kindaid saada.

    VastaKustuta