Otsing sellest blogist

teisipäev, 13. detsember 2011

Uutmoodi lapsed

Lapsed on kuidagi uut moodi tänapäeval. Hinda on tõusnud ise tehtud kingitused. Ja see teeb mulle tõeliselt rõõmu ning südame soojaks. Isetehtud kingitused on siis tavaliselt minu puhul kindad-sallid-sokid. Kui mina olin 10 +/-4 aastat vana, siis mul küll kingituseks saadud kindapaar silma särama ei võtnud, aga nüüdsel ajal näikse asjad sootuks teisipidi olevat.
Väga Erilise Mehe kindalugu sai oma lõpu minu jaoks üsna üllatavalt. Et lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist said ka Johannese õed endale kirjatud kindad ja olid nende üle üllatavalt õnnelikud. Kohe lausa nii palju, et istusid enamuse õhtust kindad käes (ja toas ei olnud üldse külm, ausõna)
Nii positiivne suhtumine andis mulle julgust kududa veel ühed kirjakindad. Seekord lausa Rootsimaale, ühele armsale neiule. Loodan, et talle meeldivad...
Tegelikult valis uus omanik nii mustri kui ka värvikombinatsiooni. Minu asi oli lihtsalt soov materialiseerida.
 Lõngad minu lemmikud- valge Jõgeva 8/2 ja hall Kuressaare turu lammas ja kits pooleks (oi, kuidas mulle see lõng meeldib!) Vardal 15/14 silma, vardad 1,5. Muster NN mustrileht 10/1986

9 kommentaari:

  1. Ilusad kindad!Ma ka olen tähele pannud, et uue aja lapsed (muidugi mitte kõik) kannavad isetehtuid kindaid-sokke rõõmuga. Mina sellises vanuses küll ei rõõmustanud...

    VastaKustuta
  2. Minul kodus täpselt üks 6-aastane "endis-aegne" kindapõlgur (mind ka lapsena käpikud kingina ei rõõmustanud) ja kaasaegne 4-aastane kirikinda fänn. 4-ne poiss krabas suurema ära põlatud kindad omale ja nüüd kelgib nendega nagu jaksab. :)
    Sinu kindad väga kaunid. "Kuressaare turu lammas+kits" kõlab nii isuäratavalt...

    VastaKustuta
  3. Tead, kui meie olime teismelised, siis tundusid kodukootud kindad jms ikka väga igapäevane ja tõeliselt out, sest hing ihkas hoopis midagi muud, värvilisemat, poest ostetut, väljamaist, no ma ei teagi, midaiganes. Täna vaatasin kohaliku toidupoe pliiatsite-paberite riiulist möödudes, et seal oli suur metallkarp värvipliiatsitega, ikka väga suur. Ja kohe käis peast läbi, et kui mina lapsena oleks ometi siukese megasuure pliiatsikarbi saanud... ehh.... olnuks ikka uhke küll. Aga praegu on lisaks pliiatsitele kõik muugi seesugune igal lapsel olemas ja hoopis armsad omakootud kingitused on haruldasemad ja oodatumad. Ilusad kindad ja see lammas+kits on tõesti kiusatust tekitav. tumevalge

    VastaKustuta
  4. See Kuressaare turu kits+lammas lõng on tõeliselt mõnus. Ja lõnga mõnususest vähemalt pool oli lõngamüüjate ülim mõnusus ja vaba olek. Ma armastan Kuressaare turgu! Saarlasi ja muhukaid ofkoors ka ;)

    VastaKustuta
  5. Väga ilusad kindad. tänapäeval on jah lapsed teistsugused... minu 21 ja 19 ja 9 aastased kõik on üliräämsad kui neile midagi koon-õmblen või niidin ( väiksema aastate tagune väljend) :)) Ja Kuressare kitse+ lambaga ajasid isu peale... arvatavsti on sinna saadikut saata mul palju hõlpsam kui Tallinna Baltijaama turgu. :))))

    VastaKustuta
  6. Väga ilusad kindad tõesti! Ka minu 9. ja 5.a pojad ning tütretirts kannavad meelsasti minu kootud-heegeldatud rõivaesemeid. Ja see on tõeliselt hea tunne.

    VastaKustuta
  7. Eeeee... kui nüüd aus olla, siis ma pole Kuressaare turult ise lõnga ostnudki (tunnistan kerge punaga palgel). Tea, kas see on meil seal kogu aeg müügil (küsin nüüd juba täiesti sügavalt punastades)? tumevalge

    VastaKustuta
  8. :D No nüüd on küll lugu lahti! Aga mandrirott annab hääl meelel juhatust. Lõnga müüdi tagumiste väravate juures, mingite putkade vastas. Samad kaupmehed müüsid veel lambanahku ja kõrvikuid ja susse ja muud nahakaupa. Lõng oli ühekordne, kilo maksis minu mäletamist mööda 11 EURi ja kududa on sellest tõeline mõnu! Kui on vaja, siis minu kolleeg küsis neilt visiitkaardi ka, ma uurin kontakte.

    VastaKustuta