neljapäev, 11. august 2016

Uppunuroheline

Võttis aega üksjagu ja ka neli (või viis?) korda harutamist aga valmis mu kampsikutükk lõpuks ikka sai. Ei ole see riidetükk ilma tulnud eduka tähe all, kudumistakistustest te ilmselt juba teate- küll oli liiga lai, küll liiga kitsas, küll ununes ära kootud muster (ja ei tulnudki meelde!), küll oli muster meeles aga ei meeldinud tulem, küll polnud kudumiseks tingimusi jne jne. Lõpuks otsustasin, et tühja, ma hakkan kuduma hoopis kaela ümbert (ja harutasin veel ühe korra) ja läheb siis nagu läheb, st nii pikalt, kui lõnga jätkub, nii pikk kampsun tulebki.
Lõngavalik oli tingitud kastis olemasolevast materjalist. Alize Bodrum sai ostetud kleidiks. Ma tõesti ei tea, mida ma mõtlesin, kui SELLISE tooni ostsin... Ma ei kujuta ette ühtegi inimest, kes sellise seitsepäevauppununahatooni välja kannaks... aga ma olin seda uppunukarvalist ostnud koguni 500 gr. Õnneks olin ma kunagi meeltesegaduses ostnud ka tundmatut koostist ja päritolu mürkrohelist mohääri, mille kasutusväärtus on samuti kahtlane. Koostöös sai tulem siiski päris rahuldav. Ehk siis Bodrumist pärinev linane ja polüamiid kohtus mohäärilaadse ollusega. Üsna hästi vormi hoidev ja ka soe ning halvasti niiskuv ja seda halvemini kuivav riidetükk ühesõnaga.
Viskasin küll FB-s välja idee, et nööbiliistu alla peaks tulema riie aga see mõte hetkel veel on küpsemisfaasis, las ta settib pisut.
Piltidega on alati üks jama, st ma ise võin küll pildistada ja pole asigi aga kui asi on tehtud mulle endale ja eeldatavasti pean ma eset ka ise presenteerima siis normaalsete piltide saamine on tüsilik. Appi tuli pinginaaber oma tütrekese ja viimase koerakesega. Kunstfotograafid põmmutasid pilte lausa unisoonis kahe aparaadiga ja tulem on teie ees.
algas kõik sulnilt kivi otsas

Siis tekkis mul mõte minna natuke vette...
...et meelitada sinna ka koer...
...ja siis... üllatus-üllatus... ma muidugi kukkusin... vette


Kampsun märgus halvasti, nagu ma juba eelpool mainisin. Kõik muu märgus kiiresti ja põhjalikult :D
Ah jaa, nööbid lähevad kinni kampsuni kogu ulatuses, ma ei tea, miks mul kõikidel piltidel on nad kinni niimoodi nagu kõht kampsunisse ei mahuks. Tegelikult mahub, ausõna :D

12 kommentaari:

  1. Kampsun on aus tükk tööd ja sinu kirjatükid on alati mõnusad lugeda :)

    VastaKustuta
  2. Väga toreda kampsuni said lõpuks! No ja su teksti on alati nii mõnus lugeda... puhas lust.
    Ei ole tegelikult õel, aga ajas naerma ka kui lugesin, et kukkusid vette :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle tundub, et minuga juhtub alati ja kogu aeg midagi :D

      Kustuta
  3. Ilus pitskampsun sai lõpuks! Ja just nii - poolte nööpidega suletuna - tundub just hästi sobivat. Praegu vist polegi nööbiliistu alla midagi vaja, aga hiljem mina vist paneks sinna hoopis sellise veidike veniva pitspaela või pitsiriba (äkki isegi kontrastses toonis vms) - no tekkis selline mõte...
    Nüüd ongi jahedam aeg - väike kampsik kulub ära... Ilusat augustit!

    VastaKustuta
  4. Kas koer tormas uppunut päästma?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selle koera suhtes oman ma salarelva ;) Tasub mul vett pritsima hakata, kui kohe on see kuts vees ja kepsleb mitme eest

      Kustuta
  5. Väga õnnestunud tulemus! Ja värv kuulub mu lemmikute hulka.

    VastaKustuta
  6. Kaunis kampsun ja värv pole ju mitte rahuldav, vaid suisa lahe.

    VastaKustuta
  7. Ilmselgelt tekkis Sul seda omapärast värvi lõnga ostes kõigi "lõngahullude" jaoks tuntud seisund: ma tahan siit lõnga osta!!!! kasvõi rohelist!!! küll ma temast kunagi midagi koon!!! Väga vahvalt oled selle loo pilti ja sõnasse pannud. Ja tegelikult pole kampsunil midagi häda, soe ja põnev. Helmi

    VastaKustuta
  8. :D Vale puha! Ma ostsin selle Bodrumi Karnaluksist siis, kui ma eelmisel aastal neid kleite uhasin kududa. Mulle tundus, et roheline toon on ilus päevitunud nahaga (lollakas muidugi!) Kui ma selle paki kätte sain, siis isegi kangelaslikult alustasin ja kudusin kuni rinna alla välja (kaelast alustades siis), siis sain pidama ja vaatasin ausalt peeglisse ja endale otsa ja sain aru, et mul ei ole nii koledat värvi kleiti vaja. Kellelgi ei ole. aga koos selle mohääriga on tulemus päris rahuldav ja teatavas valguses isegi hea. Ehk siis lõpp hea- kõik hea :D

    VastaKustuta
  9. Kui esimese asjana hommikul Teie blogi lugeda, on hea tuju ja silmailu terveks päevaks tagatud.

    VastaKustuta