pühapäev, 20. oktoober 2013

Berliini lõngapoodidest

Olen välja visanud veksli kunagi Berliini lõngapoodidest rääkida läbi isikliku kogemuse. Googeldades tuleb välja päris palju analoogseid kuduinimeste blogipostitusi aga ega küll küllale liiga ei tee, ma loodan. Ise tuuritasin mööda Berliini lõngapesapaiku just selliste blogipostide juhatusel.
Minul õnnestus külastada nelja lõngapoodi, mõnedki jäid sel korral külastamata aga midagi peab ju ka nö "seemneks" jääma ;)

Esimene pääsuke oli Idee.(Wilmersdorfi jaam, U-Bahn) Lõngapood on ta ainult väga tinglikult, lisaks väikesele lõngavalikule on seal igasugust manti, mis (eeldatavasti!) peaks scrapbookijal silmad särama võtma. Aga lõnga juurde tagasi tulles- oli väike valik sokilõngu (Opal, Regia, Rico) ja pisitilluke valik ka muud. Kuduja jaoks suht mittemidagiütlev pood. Aga muidu oli mõnus- suur ja avar.

Järgmine külastatud pood kandis nime Nööpauk/ Knopfloch. Pisitilluke poeke Alexa kaubanduskeskuse vastas raudtee silla all. Väike, aga väga tõhus :) Natuke kõike- niite, nööpe, õmbluskaupa, vardaid, lõngu, kangaid- nagu Segasummasuvila, aga ütlemata kena koht. Sinna saab kõige lihtsamalt läbi Alexanderplatzi (vahet pole, kas U- või S-bahn). Inglise keelega hakkama ei saa, aga müüjad on toredad ja asjad saavad aetud.

Lõngagurmee plats on lõnga- ja kohvikoht Handmade Berlin. Gurmeelõngadest pungil väike kohake, lahke perenaine, maitsv kohv ja võimalus kududa, veini limpsida ja sõpradega juttu ajada.
Seal ma murdusin ja lasin endale kerida natuke Eisaku Noro lõnga...See pood meenutab mulle väga meie Wool and Woollenit (meie oma on ilusam, muide)

Ja viimane pood kandis nime La laine, aga mingil põhjusel ei leia ma selle poe kodulehte. Tore pood, suur valik, sh palju "imelõngu"- pühvel, naarits, kaamel jne.

Lõngapoepostitusse sobib ka natuke lõngakulutamise jutte rääkida, eksole. Mõned ajad tagasi ma lubasin, et kulutan ära ühe kilo lõnga, enne, kui uut ostma lähen. No päris nii läinud ei ole, uusi lõngu on mu kastidesse tulnud juurde päris palju, aga ma olen ka suht tubli olnud ja natuke lõnga ära kudunud/heegeldanud.
Nemo sokid -146g, roosidega koopiakindad- 78gr, haisokid- 130gr, tahvlikott-75gr, rohelised küünarkindad- 90gr ja sinised sokid, mida ma näitan mõnel järgmisel korral. Deebet ja kreebet annab kokku - 314 gr.
:D ma olen rahul!
Eespool oli jutte mingitest rohelistest kinnastest ja tahvlikotist. Siin nad on.
Rohelised kindad on mu legendaarsed "Sündinud Tegelis" ;)
 Lõng Rico Superba Chinee" tavaline sokilõng, aga tundub, et kinnastena on ka hea. Vardad soonikuosas 2,5, kinnaste osas 2,0.


Tahvlikott "Üle rahutu vee". Lõngaks vanadest varudest Capri ja triigitav aplikatsioon, konks 2.0. Hea tihe ja tihke sai see tahvlikampsun. Üleni rahutu vee karva ei ole kott ainult ühel põhjusel- kirjut niiti oli vaid üks tokk, sellepärast kummub rahutu vee kohal väga rahulik taevas ;)




11 kommentaari:

  1. Ma tahaksin siinkohal avaldada oma isiklikku arvamust sakslaste ja nende kudumise kohta. Olen korduvalt käinud Saksamaal ja eriline huvi peale rõivakaupluste külastamist on ikka käsitöö- ja kunstipoodide vastu. Ma ei tea, kas mul on eeltöö olnud vilets, kuid need käsitööpoed, mida ma olen külastanud, on pisikesed, valik on nii väike. Ja vardaid on olematu kogus. Lõpuks olen jõudnud järeldusele, et ega sakslane eriti küll ei koo, võrreldes eestlastega.
    Nüüd sügisel käsitöö- ja kunstilaadal jalutades ei leidnud ma ühtegi boksi, kus oleks pakutud kudumeid. Leidus küll igasugu vilditud asju (sest see pidi olema väga moes harrastus), kuid ei ühtegi kinnast-sokki:)

    VastaKustuta
  2. Ma ei tea, kas lõngavalik just väike oli aga vardaid oli küll stendidel vähevõitu. KnitPro metalli üldse mitte, mitte üheski poes! LaLaine oli valiku poolest vist parim (Kantstrasse 145) aga Handmade Berlin -i lõngavalik oli väga peen- siid ja kašmiir ja lina ja muu väga peenike (ja kallis)kaup. Nimetatud pood-salong-kohvikus kaks prouat kudusid just sokke ;)

    VastaKustuta
  3. Kas LaLaine on see pood http://www.lalaine.org/ ?
    Ja nüüd on Martaberta tubli tüdruk, läheb tõmbab need pikad kindad kätte ja näitab ilmarahvale ka ;)

    VastaKustuta
  4. "Üle rahutu vee" tegi hinge rahutuks, kuid rahulik sinine taevas lubas taas rahuneda. Sinu kudumid jätavad aga alati mingi imelise "kiheluse" sõrmeotsanärvilõpmetesse!
    Aga see on vist isegi hea, et ma kusagil suure ja rikkalikult varustatud lõngapoe lähedal ei ela! :)

    VastaKustuta
  5. Alleraa- just seesama ongi Lalaine kodukas. Homme on ehk see päev, kui ma noorele kolleegile need õlaliigeseni ulatuvad kindad kätte surun ja pilti teen. siis näeb ilmarahvas ka ;)
    Kallis Elina- mis võib olla tegijale suurim tunnustus, kui et tema tegemised kellelgi kuskil surinaid tekitavad :) Ilus tunnustus, aitäh!

    VastaKustuta
  6. Kuidas nii, saksamaal ei koota, neil oli ju kunagi ilmatukuulsaid lõngatootjaidki... Rohelised kindad läksid mulle väga korda, idee soojas:) Tahvlikott andis ka idee... Ootan kinnaste elusvaadet!
    Kaaren.

    VastaKustuta
  7. Saksamaa lõngapoodidest nii palju, et on selliseid ja selliseid. Laiem varraste valik on näiteks Wolle Rödeli ketil. Seal on pea kõik KnitPro vardad ka olemas. Samas on nende lõngad suht sünteetilised, aga paar 100% looduslikku on ka olemas.
    Ja muidu on olukord just selline, nagu Martaberta kirjeldas: on poode, kust leiab vaid väikese valiku sokilõnga ja on poode, kus müüakse igasugu imeloomi. Mul on vedanud, meie linnakeses saab nii üht kui teist. (Aga enamasti tellin siiski netist ja oma armsad maavillased toon Eestist.)

    VastaKustuta
  8. Saksamaal elades on ka minu hobi kududa ja igas linnas/linnakeses lõngapoodi külastada. On tõesti väga suure valikuga (reeglina Lana Grossa toodanguga) ja väga kaootilise valikuga. Siiski olen oma suuremad ostud teinud Saksas kui Eestis.
    Handmade kunsti-õmblemis-käsitöö laadal on olnud alati paar nurka ka kudumistarvikute jaoks. Tunglemine on suur.

    VastaKustuta
  9. Mul on väga hea meel, et mu tagasihoidlikud mõtted on nii palju vastukaja andnud. Ei ole suuremat rõõmu kui kirjutada ja tajuda, et keegi ka loeb su kirjutusi ;)

    VastaKustuta
  10. Põnev on lugeda. Sattusin eelmisel aastal Berliinis kusagil ühte väiksesse toredasse lõngapoodi. Perenaine oli nii omanik, müügijuht kui ostujuht. Oli näha, et tal on "silma" ja igat nn jama ei paku Rowan, Luisa Harding jmt oli esindatud ja põnevaid originaalseid käsitsivärvituid samuti. Kui ma nüüd vaid suudaks meenutada kus see poeke asus.
    Aga...ma olen juba ammu veendumusele jõudnud, et Martaberta peaks oma blogi nime pisut korrigeerima ja selle "kehvemapoolse" sealt maha võtma. Tõsiselt :).

    VastaKustuta