kolmapäev, 27. juuni 2012

Aasta täis

Küll ikka aeg lendab, ütles proua, kes kella aknast alla viskas.
Lendab jah, isegi kellade aknast pildumiseta on aasta ülks nutuselt lühike ajaühik. Just selle lüheldase ajaühiku on kestnud minu käsitööblogi. Aga ega sest midagi, et ainult aasta- ilma esimese sünnipäeva pidamiseta ei tule ju ka järgmisi.  Igatahes ma loodan, et tuleb neid järgmisi sünnipäevi veel, sest tuleb tunnistada, et selline veebipäeviku pidamine mulle sobib. Päris hea on vaadata mida tehtud on. Mõni asi on endalgi kuidagi täiesti meelest läinud.
Sünnipäeva sobiks tähistada mõne suure ja äkilise tegemisega. Minul seda suurt ja äkilist ja kõige erilisemat ei ole teile täna küll kahjuks näidata. Ja kas alati peabki? Suur töö on poolik ja veel varrastel, aga ma ei muretse- küll ta valmib ja jõuab ka teie ette. Aega lihtsalt läheb oodatust pisut rohkem. Aga küll ta tuleb.
 Näitan täna hoopis teist laadi tegemist.
Nimelt algatas tubli isetegija Freddy emadepäeva õhtul ilusa ettevõtmise kududa missioonil hukkunud kaitseväelaste emadele õlasallid http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=20173 ja hoolimata sellest, et igasugune mõõtukudumine tundus mulle ilmvõimatu ülesanne ei saanud ma sellest projektist kõrvale jääda.  Ostsin lõnga ja alustasin Freddy julgustamise ja "puust-ning-punaselt-debiilikulegi-selgelt" õpetusega lapikudumist.

No oli. Keeruline oli. Alguses. Lõikasin välja mõõtudes papitüki (ka see oli keeruline), mõtlesin, et kui juba papi mõõtu saamine on probleem, siis mis tuleb edasi???!!!  Lõin üles silmad, 45 tükki. Kudusin. Mõõtsin- väike. Harutasin. Lõin üles silmad 50 tükki. Kudusin, mõõtsin-hiiglaslik- harutasin. Olin imestunud. Lõin üles silmad, 45 tükki. Kudusin lapi valmis. Viimistlesin nõuetekohaselt. Ütleme nii, et kahtlusi oli. Materjali tundus nagu palju olevat, aga ma otsustasin kangelaslikult seda fakti eirata.
Mõistus võitis ja järgmisele lapile lõin üles 43 silma. Ja teate- hea sai! Edasi oli kudumine lust ja lill. Lappe tuli mõnuga aga hinges kripeldas ikka see va esimene oma liigse lopsakusega. Mõõdus lappide ja Lopsaka võrdluses jäi kaotajaks Lopsakas. Harutasin ja kudusin uuesti. Nüüd sai süda rahu ja lapid hääd. Nad on kapis ruudul pikutanud juba üsna pikalt ja hoiavad mõõtu hästi- ei tõmba nad pisemas ega veni suuremaks.
Kaheksa lappi on valmis ja kolm on veel nö varus.Kui Sniff neid endale ei taha, siis koon ma nad valmis.
Aga jutu mõte oli põhimõtteliselt lühike. Kui teil on vaja mõõdus lappe kududa, siis Freddy õpetus http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=2796&singlepost=104858 on  ülioluline endale selgeks teha. Edasine on ainult tehnika küsimus, ehk siis puhas kudumisrõõm.
Näitan siis pika jutu kinnituseks ka pildimaterjali.
 Mustrid on lihtsakesed ja lühikese kordusega. Lemmik on muidugi see edev keskeltalustatu, mida olen alati kududa tahtnud. Neid on hetkel lappide hulgas ka topelt. Originaal on pärit Ravelryst ühest sokimustrist.
Siin fotoreportaaz lapi ruudule venitamisest.

Vot sihuke lugu siis täna. Aga teie, kallid külalised, andke palun mulle teada, mis minu töödest on teile enim meeldinud (või siis suurima pettumuse valmistanud- ka see on huvitav teada). Vastajate/kommenteerijate vahel teeme ühe loterii-allegrii, kus lähevad loosirattasse ühed kirjud käpikud ;), mille ma siis võitjani toimetan. Loosiratas läheb lukku/keerlema 10. juulil
Mina aga tänan teid selle aasta eest, kus te olete minuga koos käsitöölainetel surfanud!

13 kommentaari:

  1. Käisin Su blogi läbi ja pole miskit tõdeda - roosad musta/halli kirjaga Muhu ainetel labakud on lihtsalt mu lemmikud! Endal ka roosakaspunase-mustakirjud kirikindad varrastel, aga millal need küll valmis saavad... Loosirattas osaleks hea meelega ja blogile soovin vaid õnne ja jaksu ning pikki aastaid! :)

    VastaKustuta
  2. Väga muljetavaldavad mõõtu kootud lapid, tubli!
    Kõige rohkem meeldisid mulle kunagi Su tikitud viltsaapad:)
    Edu edaspidiseks.
    Ruth (IT-s Kungla rahvas)

    VastaKustuta
  3. Ilusasti ja ühtlaselt kudumise kunst on Sul kenasti `käe sees`ning lapikesi on lausa lust vaadata.
    Aga vot mingi üheainsa Sinu tehtud asja teistest paremaks hääletamisega jään ma küll tõsiselt hätta, sest pea iga uue postitusega oled minu hinges järjekordselt `ooohhoooo`-efekti esile kutsunud ning armsat "mereklaasi-prossi" kannan ikka tähtsatel päevadel !

    VastaKustuta
  4. Palju õnne sulle ja blogile. Loodan siit veel kaua- kaua ja palju- palju huvitavat näha ja lugeda. :) Mis mulle meedib sinu blogis enam? Tead, ilma et ma oleks blogi uuesti läbi tuustinud... kohe tuli meelde see kindapaar, mille mustri olid ise loonud ja lugejad pidid kirjeldama mida kinnastel näevad. :) Vot see on minu arust sinu aastatöö. :))
    Lapikesed on väga ilusad ja hoole ja armastusega tehtud. Ja muidugi lemmikuks ikka see imeline, keskelt alustatud. :)

    VastaKustuta
  5. Palju õnne! Vaat kui ruttu aasta on läinud, nagu niuhti :) Mina ei oska küll ühtegi tööd ekstra esile tõsta, minu meelest on kõik tööd kiitust väärt...nii imelised sallid kui ka kirikindad ja tikitud saapad ja see vahva sall, mis lipsust tegid. Kaunid tööd ja vahva jutt ka alati juures.

    VastaKustuta
  6. Palju õnne, palju aastaid, palju aaa-aas-taid!!! Su töödest on väga raske üht lemmikut välja tuua, aga siiski on eriti kaunid minu silmale 2011 juulis näidatud roosa-halliga kirikindad ja punane pross. tumevalge

    VastaKustuta
  7. Õnnitlused väga huvitava sisuga ja imetlusväärse käsitööga blogile ja blogipidajale. Sinu nö " kõige-kõige" on minu arvates tikitud ssapad, aga samuti huvitava ja keerukate mustritega kirikindad. Ebaõnnetusmisi õnneks sinu blogist avastanud pole :)

    VastaKustuta
  8. Õnnitlused! Minu lemmik on Mia kleit ühes augustikuu postituses. Ja tõesti- kõik sinu tööd on maitsekad ja kvaliteetsed. Eriline tänu veel õpetuste eest!

    VastaKustuta
  9. Paljud pisikesed karvased ja villased õnned sulle ja su blogile :) Üks mu lemmiklugemisi :)
    See "mis kõige" oli nüüd küll pähkel. Kirikindad kindlasti - erilisteks lemmikuteks jäävad tulilindudega ja kurbade pingviinidega paarid, siis vilditud preesid ja muidugi pitsrätikud.
    Ja no et sa mu vitsa õpetasid kuduma ja üldse inspiratsiooniks ja toeks oled :)

    VastaKustuta
  10. Palju õnne blogile ja usinaid näppe ja põnevaid ning kauneid töid blogipidajale!!!!!

    VastaKustuta
  11. Eelmine postitus on Hettylt

    VastaKustuta
  12. Kallid Sebrad! (nii pöördus kunagi inimeste poole Karl Vaino)
    Te teete mu kohe kohutavalt rõõmsaks ja uhkeks, sest teadmine, et ma mitte niisama ei kribi kirjutada ja kududa, vaid see ka kellelegi korda läheb- vot see tunne on hää!

    Ootame-vaatame mõned päevad veel ja siis lähevad kõik kommenteerijad nagu üks mees keerlema loosirattasse, ma isegi ei küsi, kas mõni teist juhuslikult seda ei taha ;)

    VastaKustuta
  13. Minu lemmikuks pajuleheline sall

    VastaKustuta