Elu on lill!

 Elu on lill, kui sul on vardad ja lõng.
Elu on lausa lillede lill, kui sul on hästilibisevad bambusvardad ja koorevalge Linate Smyrna Platinum ja  muster, mis ei lase magada. Mõnda aega oli minu elu lihtsalt lillede lillede lill, sest kõik eespooltoodud komponendid olid  olemas. Lõnga eest tänud Susale, kes tõelise lõngakiirabina orgunnis vajaliku lõnga.Kniks!
Muster on näpsatud Mekalt http://kudumishoolik.wordpress.com/2012/03/03/emateki-lapikesed/, kes selle omakorda leidis Ravelryst. Mina tegin mustri natuke "pitsisemaks" ja proovisin ka nuppe lisada.
Minu arust sai tulemus päris hea.

Isegi nupud, need kardetud ja isegi vihatud nupud tulid välja mängleva kergusega. Igatahes oli üks kena kudumine, lihtne ja loogiline, ilma harutamise ja jamata.
Nuppudest veel natuke. Kudusin 9-kordseid, et oleks ikka kohevust ja volüümi. Oligi.
Mulle tundub, et sellest nupukudumisest võib sõltuvusse sattuda...
Mõõdud on taaskord hiiglaslikud- 224 x94. Kulus peaaegu kaks tokki Linate Smyrnat, pitsi viimane, topeltlõngaga mahakudumise rida on "trikitatud". Ma nimelt kartsin, et sallilõng lõpeb enne, kui see topeltrida kootud saab. Sellise fiasko vältimiseks võtsin teiseks lõngaks hoopis eelmisest sallis järgi jäänud 28/2, seda siis kahekordselt ja tulemus sai õite hää :)
Pika jutu lõpetuseks ka pildijada. Pilte on palju, sest valida ma ei osanud.

 

Siin tegi MB "gunsti" ;) 

  

Teoreetiliselt võiks selle mustri nimi olla näiteks "Üksik lehetäi sirelilehel" (nett on täis poeetilisi kudumustrite nimesid, miks siis mitte omalt poolt midagi lisada ;) ) 

 

 Järgmine lehemustriline MHS(modernne haapsalu sall) on varrastel. Lehetäisalli kudumise käigus hakkas arenema ideepojake kududa mingi hulk  MHSe, mille ühendavaks lüliks oleksidki lehed. Eks näis kas ja kui pikaks ajaks sellele ideele elulootust on. Seniks aga kohtumisteni!

PS. Eelmise postituse mõlemad sallid said endale uued omanikud :D

PPS. Tehniliset põhjustel ei ole antud postitus visuaalselt väga kena, aga ma tõesti ei tea, miks blooog täna koostööd ei tee :S

PPPS. Pildid on klikatavad

Pitsipidu

Näh, aprill pea mööda saanud ja mul ei mingit postitust teiega jagada... Elu on lihtsalt hullult kiire, aga natuke kudunud ikka olen,no nii kahe ja poole haapsalli jagu näiteks ;)
Asi sai alguse suvel, kui ma ostsin Haapsalus sellest Õigest Poest seda Õiget Ja Ainumast Sallilõnga.
Issver, millist nägurit ma temaga nägin... No selle lõngaga siis. Ta keeldus saamast salliks. Lihtsalt. Keeldus. Ja ma harutasin ja harutasin ja lõnga jäi aina vähemaks ja vähemaks ja olmasolev viltus õige usinalt.
 Kuni saabus õige aeg ja õige muster ja õige potensiaalne omanik- ning kõik sujus. No ütle siis, et tegemist ei ole orgaanilise olendiga.
Ühesõnaga- augustis abiellub mu parima sõbra vend oma Soomest pärit pruudiga ja mais kohtuvad ämmad ja äiad. Selleks puhuks tellis eesti ämm kingituse oma soome "kolleegile" ning kindel soov oli, et see oleks kootud pitssall. Mina arvasin siis, et kui ikka asi läheb riigist välja siis peab ta olema See Õige Asi. Ehk siis olema valge ja peenike ja libisema sõrmusest vuhinal läbi ja nii edasi. Otsustatud, tehtud.
Kudusin oma vana lemmikmustri järgi- ikka Mary Webb ja "Koekirjad" ja gooti pits.
Kui asi oli töös, siis oli mul pehmelt öeldes mõningaid küsimusi- no nii lödi ja iseloomutu tundus tulemus näpu vahel... Aga ma jätkasin... Kui asi sai valmis ja raamile tõmmatud, siis olin ma sõnatu. Pisikesest nirakast koorus tõeline pruudiloor. Õrn ja iseloomukas. Aga ilmselgelt sobimatu kaunistama ämma õlgu...
Veidi pildimaterjali ka. Siin proovis Martaberta pildistada varje seinal, sest muster jäi silmale tabamatuks, fotol tuli välja küll vastupidi.

 Siin see kuulus sõrmuseproov, mis meenutab oma kategoorilisuses pigem nõiajahi aegset veeproovi. Aga katse sai edukalt läbitud- ei sõrmus ega sall saanud katse käigus kahjustusi.

Siin siis üldvaade tulemusele ka.

Veidi tehnilisi andmeid- Lõng 28/2, 100 % villa, bambusvarras 3,5 , pits külgekootud.

Õnneks olin ma juba selle udu kudumise ajal otsustanud, et kuna aega on, siis koon ma igaks juhuks teise salli veel. No et inimesel oleks valikuvõimalus ikka ka.
Kudusingi. Selle salliga läks kõik kohe ülltavalt libedasti. Lõng (Linate Smyrna Platinum), vardad 3,5 ja muster "Pitsilistest Koekirjadest" kõlas kokku õige kenasti ja oli nauditav juba kudumise ajal.
Nagu ütles sõbranna- see sall on maailma näinud. Kudusin ma teda Tallinnas ja Tartus, Saaremaal ja Inglismaal- ühesõnaga rännanud sall on. Ainult käispagasisse ei julenud ma teda sokutada ja lennukis kudumine jäi seega ära. Sellel sallil on veel üks nipu juures- kuna ma kudusin teda meie haavatuid toetades Inglismaal, siis on nende poiste osalus seal kahtlemata juures. No kasvõi nii, et nad ei näppinud vardaid välja, mis on ju üks kiiduväärt tegu, kas pole?!
Pilte ikka kah.

Vot selline tulemus siis. Mulle endale tundub, et see puudriroosa on oluliselt "ämmalikum", kui valge, aga eks tellija otsustab. Ma salamisi loodan, et ta ei suuda valida ja võtab mõlemad- ühe ämmale, teise pruudile ;)

 Mõõdukusega sallid ei hiilga- 224 x 84, aga ma ei oska kududes muud mõõtu pidada kui ikka ainult see käte siru-ulatuse mõõt ja nii nad siis saavadki sellised hiidsalliliste seltsist. Aga parem suur kui väike, eksole?

Muide, kui te kasutate Linate Smyrnat, siis kust k... te seda lõnga saate??? Karnaluks ei müü, Liann ei müü, Käsitööjaam ei müü... Mina sain viimased tokid Kiviõli kangapoest, aga seal on natuke kehva järel käia.

Kolmas sall on pooleli ja see saab minu omaks. Esimestest silmustest peale tean seda... Aga pildiga peate veidi ootama, see tibu alles koorub.
Seniks aga lillelist kevadet teile, kallid sõbrad!

Taaskasutusest

Lubasin mõned ajad tagasi, et ideed käsitöö tegemiseks kindlasti tulevad. Tulidki, aga pisut teistmoodi ja ootamatult. Kuskilt netist jäi mulle silma vanast (no ega ma ju ei tea, võibolla oli tuttuus?) lipsust tehtud kaelakaunistus. Geniaalselt lihtne ja lööv.
Kohe nii lööv, et ma ei suutnud tööpäeva lõppu kuidagi ära oodata, et minna kammima sekkareid.  Humanas maksid suhteliselt inetud isendid 3 EURi (need jäid minust poodi), ühes teises Kalamaja kaltsukas oli olukord juba parem- lips maksis ainult euri, aga valik koosnes ca viiest lipsust, millest pea pooled ma omandasin. Aga... hing ei laulunud ikka veel. Te teate seda tunnet küll, kui on selge teadmine, et vot NÜÜD on asi õige. Minul seda tunnet ei olnud, lisaks hakkas vaikselt pead tõstma paanika, et egas ometi lipsumüük ole majanduslikult eba(t)rentaabliks kuulutatud (no mida ta ilmselt on, eksole). Päeva päästis Balti jaama turg, kus ausalt öeldes oli kauplemine juba enamvähem lõppenud selleks päevaks, ainult paar kaltsukatädi asjatas veel oma konkudes. Sealt sain ma lipse kohe mitu ja päeva parima hinnaga.  Ma igaks juhuks neid enne-pilte ei näita, näitan hoopis oma uut lipsu või kaelaehet või mis iganes see asi ka ei oleks.

Oluline on fakt, et tegemist on 100% taaskasutusega. Isegi nööp on näpsatud (aga mitte varastatud!) naabrinaise nööbikarbist, kui ta mu kunagi selle kallale lasi.
Mina ise olen hirmus rahul oma uue lipsuga. Rahul ei ole ma sellega (no tegelikult ikka olen), et nüüd näen ma öösiti lipse unes, eriti seda, mida lipsudest teha annaks. Ideid on üsna palju ja lipse ka. Kahjuks ei ole mul õmblusmasinat, aga ehk õnnestub mõnele tuttavale auk pähe rääkida ;)

Seniks aga uute lipsudeni ;)
PS Tuhnisin netis ja leidsingi üles algse idee allika :http://westermanfam.blogspot.com/2011/07/upcycled-tie-necklace-tutorial.html
PPS Kolleeg nõustus palmi all lipsuga poosetama.

 Hiljem pilti vaadates tundus mulle, et justkui nõksu liiga pikk on ta kaelas, seega on praeguseks hetkeks üks volt lisandunud ja pikkus päris õigeks saanud.

Veel kevadekuulutajaid

Postitada pole aega, kirjutada ka mitte ja kui lõpuni aus olla, siis ega pole ka millestki poste tekitada. Ehk siis käsitööd eriti ei tee. Pole aega ja tahtmist ja ideedegagi on hetkel kitsalt. Aga ju see paraneb.
Vähemalt olen ma nüüd kolinud oma uude, koogelmoogelikollasesse koju ;)

Ideepõuasel ajal kudusin lisaks eelmise postituse sõrmitutele veel kaks paari. No niisama, et midagi teha.

 Triibulised läksid kingituseks kolleegi tütrele tema 12-aastaseks sünnipäevaks. Sünnipäevalapse ema jutu järgi tabasime kingitusega kümnesse - teisisõnu - uus omanik on rahul. Kanda saab sõrmituid kahte pidi, ehk siis olenevalt soovist, kas sõrmed või ranne pikemalt kaetud.
Lõngaks viimased jupid jäägikotist, ühevärviline 100% villa, kirju (kahtlustan, et akrüül) on ilmselge meeltesegaduse seisundis mingist teisekäepoest ostetud hiiglaslikust heegeldisest harutamise tulemusena saadud. Huvitav, mida ma mõtlesin, kui sellise psühhedeelilise asja ostsin? KUS ma seda lõnga plaanisin kasutada??? Ühesõnaga seda lõnga on veel...ja veel... ja veel...Ideid, mida sellest lõngast teha paraku mitte :S

Need kudusin endale, samuti lõngajääkidest (100% villa). Lihtsalt tuli tahtmine doominokudumisega tegeleda ;) Ruuduke koosneb 21 silmast ja ringil on rombe 3. Eks näis kas ma neid ka kandma hakkan...
Kui nüüd kallis lugeja arvab, et ma kasutatud lõngajäägid  lõplikult ära kasutasin, siis ta eksib. Neid imeliku suurusega mugulaid on ikka veel kriminaalselt palju...

Sõrmitud

Kõik teavad lapsepõlvest seda luuletust,et "plirts-plärts,käes on märts".See asjaolu viitab aga olukorrale,et käpikute kandmise aeg hakka selleks korraks loodetavasti otsa saama (kududa võib neid aga jätkuvalt).
Meie uus kolleeg tegi mõni aeg tagasi vihjeid,et ta tahaks sõrmedeta kindaid või autojuhtimise kindaid või sõrmituid või nimetage neid, kuidas tahate.
Tellija ei andnud mulle mingeid erilisi raame,välja arvatud värvivalik (midagi neutraalset) Selline "raam" mulle sobis :)
Tuulasin oma lõngakonteineris ja leidsingi vajalikku tooni lõnganussaka. Sõrmitute kudumiseks ei ostetud ühtegi meetrit uut lõnga ja see asjaolu on ju eriti kiiduväärt!
 Mingi väike vimka peab aga asjadel ju olema ja siis tekkisid sõrmitute külge vitsad ja narmad.Viimaseid saab kerge vaevaga eemaldada, kui need sobilikuks ei osutu.

 Kudusin varrastega nr 2, lõng  Norra Scachenmayr Nomotta Juvel (50m-106m, masinpesukindel ,100% uusvilla) Peale pesemist said sõrmitud väga siidised ja mõnused ning ilmselt ka soojad. Minu enda jaoks on sõrmedeta kinnaste populaarsuse fenomen jäänuid seni arusaamatuks,kuid ilmselt on nad autot juhtides head...

 Muster  sõrmitute pealt väga hästi välja ei paista, seega panin siia pildi "Pitsilistest koekirjadest",kust on  mustrit oluliselt parem vaadata (ja kust ka kasutatud muster pärit on)

Kohtumiseni,head sõbrad! Ilusat kevadeootust teile!

Kergendus ehk tellimuskampsuni valmimine

Just kergendus oli see emotsioon, kui viimane piste tehtud sai ja kampsunitükid ühendatud olid.
Hullu peaga võtsin eelmise aasta märtsis vastu tellimuse kududa kampsun. Ma, naiivitar, arvasin, et saan oma fantaasiat rakendada ja koon, nagu mulle parem tundub. Tutkit! Tellijal oli väga selge arusaam, milline üks kampsik olema peab. Ja minu idee kududa nagu torust tuleb oli hukule määratud.
Oi, see oli üks raske võitlus! No ma teadsin enne ka, et mingi õpetuse järgimine on mulle liiast, aga et see on NII raske, seda ma ei aimanud. Õpetus oli venekeelsest ajakirjast ja kirjutatud kah kuidagi imelikult :S (Kiun seriaalist maa kärnas ja kärss külmand)
Õpetus oli pärit siit:

 Kampsun tuli välja selline. Rahul ma ei ole aga jälgisin õpetust, nagu tellija tahtis ning selline ta tuli...

 Tehnilised andmed: lõng Madam Tricote Paris Angora (Türgi toode), 40% angoora, 60% akrüüli. 500 m-100gr, vardad 3,5. Lõng jooksis kahekordselt. Nööbid jäävad uue omaniku valida.
Ongi kõik.

"Pungad ja väädid" ehk esiklapsukese presenteerimine

Kõigel on põhjus ja süüdlane. See viimane on väga tähtis tegelane, sest "egas süü saa ilmapeale hulkuma jääda" nagu ütleb mu hea sõbra ema.
Minu esimese omaloodud kindamustri ilmaletulekul on ka süüdlane- see on Astra, kes kirjutas oma kommentaaris, et ootab mult veel palju ilusaid kindaid või kuidagi umbes nii. (Aitäh sulle, kallis Astra!) Normaalne inime oleks tõlgendanud endale seda nii, et tuleb kududa ilusate mustrite järgi palju kindaid ja kogu lugu. Minu normaalsus oli aga sel hetkel kuskil hulkumas ja minu ajju kinnistus vajadus/võimalus/käsk hakata kindamustreid TEGEMA. Ja kuna käsk on vanem, kui meie, siis nii ma ka tegin. Nokkisin möödunud aasta eelviimasel päeval Exeli tabelis valmis oma esimese kindamustri ja olin koletult õnnelik.
Muster sai valmis, aga mingil põhjusel venis selle laboratoorne katsetamine, ehk siis idee ja kavandi kindaks kudumine. Aga siin ta lõpuks on, see mu esimene, mis sai nimeks"Pungad ja väädid". Muide, kindakudumise vajadus johtus asjaolust, et ootamatult selgus kaks asja- on talv ja külm ning et mul ei ole omakootud kindaid kätte panna...

Kas  ma sellest kogemusest midagi järgmisteks mustritegemisteks õppisin? Õppisin küll!
1. Ära ole liiga keeruline
2. Tavaliselt jäävad ühesilmuselised jooned/kujundid liiga kitsad/lahjad
3. Ülejooks võib olla  maksimaalselt kuue silmuse laiune.Pikemast lõnga üle vedada on jama, peab hakkama põimima jne
4.Ole valmis, et inimesed, kes su kavandit vaatavad võivad näha seal täiesti teisi kujundeid, kui sina sinna joonistasid ja näed. Aga sest ei ole mitte midagi ;)
5. Luua mustreid on veel ägedam, kui kududa ! No või sama äge!
6. Proovige teie ka! Sest mina proovin kindlasti veel!
7. Algne kavand ja lõpptulemus erinevad ilmtingimata. Mina tegin oma mustri ringi, sest selgus, et labaosa on ilmselgelt liiga pikk joonistatud. Aga ka sellest ei ole midagi!

Nüüda natuke tavapäraseid tehnilisi andmeid ka. Kootud varrastega nr 1,5, lõngaks Elotroi Liisu 8/3 hall(mis oli imekvaliteetne) ja sama firma punane 8/2, mis ei kõlvanud kusagile oma kvaliteedi poolest- ebaühtlane, katkev ja muidu imelik. Värv on muidugi mõnus. Tahtsin just sellist leegitsevat mustrit hallil rahulikul taustal. Kindapäras kaks kihnu vitsa otsakuti.

Ja nüüd, kallid külalised ja sõbrad on mul teile üks küsimus ja palve- palun kirjutage kommentaariks, mida SINA mu kindal näed.  Ja mina jagan teiega pärastpoole, mida seal seni nähtud on ;)

Kaaresall

Käsitöö poolest on jaanuar olnud lausa ikalduse-kuu. No ei ole tunnet, et midagi tahaks teha.
Aga natuke ikka olen kudunud ka. Kudusin ühe kaaresalli. Muide, kas te teate, et nende kaaresallide peenem nimetus on fišu (fischu, no või kuidagi umbes nii)? Mitte et see nüüd väga oluline oleks või midagi...
Kaaresalli äärpits on Haapsalu räti raamatust kõige laiem äärepits. Mulle need gootilikud kaared meeldivad.
Lõng on türklaste Alize Angora Gold Simli (10% mohääri,10%villa, 5% metallikniiti, 75% akrüüli) , ringvarras 4,5. Kulus punktipealt üks tokk, kuigi ma paanikas jõudsin juba uue lõngatoki tellida. Hea, et Kiviõli lõngapoe müüjad on nii vastutulelikud, et järgmisel päeval olid nõus selle toki muu lõnga vastu vahetama :)
Tulemus oli minu arust üsna tore, selline pidulik teatrisall külma saali õlgadele võtta. Värvivahetus jooksis ka justkui õigesse kohta. Ühesõnaga- jäin rahule.
Mõned pildid ka, liigse kunstilisusega nad kindlasti silma ei paista, aga ehk ajavad asja ära ka...

Natuke kiunu ka...
Lubasin kevadel (jah, eelmise aasta kevadel) ilmselt mingis ajutise meeltesegaduse seisundis kududa kolleegile kampsuni, aga jätsin täpsustamata kõik tingimused. Kolleeg on üsna jäikade põhimõtetega ja tema ning minu ettekujutus ühest nööpidega kampsunist ei kattu kohe mitte üks raas...Muidugi saan ma aru, et tema kannab seda üllitist, aga no üksühele mingi õpetuse järgi kududa on mulle kole piin... Nüüd ma siis vaevlen selle kampsuniga... Mitte ühtegi tellimuskampsunit ma never-ever enam kuduma ei hakka, luban pühalikult!

Retro ja nostalgia, feat Mithgariel ja Triine

Enne kui alustame siis- TOIMEKAT JA TEGUSAT, IDEEDEST KUBISEVAT, ARMASTUST, VÕIMALUSI JA TERVIST TÄIS ALANUD AASTAT!

Isetegija neiu Mithgariel nakatus lõngavärvimise pisikusse ja on nakkust eduliselt levitanud. Kuna mul puudub igasugune immuunsus kõige suhtes, mis on kasvõi servapidi villa, lõnga ja varrastega seotud, siis haigestusin ka mina. Mitte et ma nüüd kaebleks või midagi...
Ühesõnaga, peale pikka lihtkiibitsemist Mithgarieli blogis, mis asub siin http://kasitoopodin.blogspot.com/ tellisin ma endale roosakat lõnga, mis oli oma hunnitu värvi omandanud košenilli ja sandlipuu koosmõjus. Sain oma lõnga kätte, aga ideed nagu polnudki. Tahtsin salli kududa, aga ei olnud sallilõnga nägu need nunnud potsakad. Lõng rändas mu üüratusuurde lõngakonteinerisse oma aega ootama.
Ja siis! Järsku! BAPAHHH! Selge teadmine.
Kuna see lõng meenutas mulle kogu aeg midagi, siis saabus selgus- see on täpselt sama värv, milline nägi välja lapsepõlves ema tehtud mannakreem. Puhas nostalgia. Ja veel sekund hiljem meenusid mulle ühed hunnitud pitsilised kindad, mis ema mulle kunagi ühe tädi käest ostis. Oi kuidas ma neid pitskindaid armastasin! Aga suure kandmise tulemusena kulusid kallisasjad õite niruks. Muster oli kaunis, aga sellel ajal minu jaoks ilmselgelt ülejõukäiv. Niru kinnas rändas täiesti teadlikult kappi ootama aega, et ehk kunagi, kusagil, keegi jagab kirja raiutud kujul seda mustrit... Aastad kulusid, aga muster jäi saamata. Meelest ära aga ei kadunud soov endale veelkord sellised peened villased iludused saada. Muidugi oli aegajalt sellise mustriga kindaid turgudel müügil. Aga need ei olnud need õiged. Olid jämedamast lõngast ja jämedamate varrastega ja armastuseta tehtud...
Aga mõni aeg tagasi näitas sellise mustriga tehtud sokke Triine http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9243&postdays=0&postorder=asc&start=60 ja lahke inimesena jagas ta ka kauaotsitud mustriskeemi.
Nüüd sai kokku lausa kolme isetegija looming- Triine (mustrita pole midagi), Mithgarieli (lõngata ei saa läbi) ja Martaberta (teostus on oluline ka).

Minu jaoks on kuidagi sümboolne fakt, et blogi uue aasta tegemised algavad koostööga. Loodame, et veel palju kordi saan ma kirjutada siltide alla märksõnaks KOOSTÖÖ. ;)
PS. Paberile sai minu esimene päris omaloominguline käpikumuster!
Kohtumisteni!

Vitsa kudumine

Kõigepealt teooriat, mille on kirja pannud minust palju targemad inimesed.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/105/Vitsad%20ja%20noorkoed.pdf

Mina olen aga laisk inimene ja õpetustest, eriti, kui nad on kirjas, saan suht kehvasti aru. Seega tuleb leiuatada võimalikult lihtne ja endale arusaadav variant.
Vitsa koon mina niimoodi:
1. rida (ring, kuna koome ju ringselt kindaid nt)- koo parempidi kahte värvi lõngaga täpirida (üks nt punane, teine valge),kuni rea lõpuni
2. rida - too mõlemad lõngad töö ette ja koo vasakpidiste silmadega läbi nii, et lõngavahetus oleks kogu aeg ühes suunas,nt alt üles. Oluline on fakt, et läbi kootakse olemasolev silmus teist värvi lõngaga (kui vardal on punasega silm, siis läbi kood valgega)
3. rida- mõlemad lõngad on jätkuvalt töö ees , kordad rida 2. aga nüüd on lõngavahetus teises suunas- kui enne vahetasid lõngasid alt üles, siis nüüd ülevalt alla. Ja ikka kood läbi olemasoleva silmuse teist värvi lõngaga.
4. rida - koo parempidine rida põhilõngaga lihtsalt läbi. Ei mingit trikitamist enam :D
Kui kõik on OK, siis on sul nüüd olemas üks õite potsakas vits!
Päris hea vitsakudumise õpetus on ka Eesti kirikinnaste raamatus ("Eesti kirikindad ilma mööda laiali")
Loodan, et oli abi.

Jõulukaamose-kindad

Jah, mina olengi see, kellele jõul ei meeldi... Õigemini ei talu ma seda pikka advenditamist ja päkapiklemist poodides ja hüsteerilisi reklaame ja ikka nii edasi.. Ei ole minu aeg ühesõnaga. Ja kui oleks minu teha, siis ma keelaks keskkonnaministri määrusega need ilgelt koledad plastmassist ohukolmnurgad akendelt kui keskkonnareostuse. Ma saan aru küll, et see sõnavõtt võib paljudele tunduda pühaduseteotusena. Nõus. Aga nii ma arvan.
Samas mulle meeldivad piparkoogid ja mandariinid ja glögi ja sõpradega koos olla ja vanemate juures külas käia ja kõik see, mis seostub minu jaoks jõuludega. Selle jõuluaja aitasid minu jaoks üle elada Home Alone1-..., kõik need ohtralt näidatud multikad ja üldiselt talutavalt koostatud telekavad (seda kohutavat hingerebestavat [võlts-]pühalikkust on justkui vähemaks jäänud, mulle tundub )Ja kui olukord hakkas kriitiliseks kiskuma, siis hakkasin ma kindaid kuduma (ülla-ülla, eksole :D)
Muster ikka NN mustrilehest, lõng paljuräägitud Kuressaare kitslammas ja Jõgeva valge (mis pesus läheb kollasemaks...) Sinises osas proovisin kolme lõngaga kudumist. Uskumatu, et inimesed suudavad kogu kinnast kolme ja rohkema lõngaga kududa...
Pilte püüdsin täna tormijärgsest Stroomi rannast, no või mis Stroomi ta ikka on, puhas Kopli rand.

Selle pildi saamiseks passisin ma Suurt Lainet. Laine tuli, aga pildile sai ikka mingi igerik loksutus, kahjuks oli Patrik pilditegemise ajaks raugenud.

Tegelikult soovin ma teile kõikidele hoolimata oma jõulukriitilisusest ikka ilusat aastavahetust, vägevat vana-ära-saatmist, lennukate ideedega uut käsitööaastat ja kõikide unistuste täitumist! Te olete mulle väga kallid!

Uutmoodi lapsed

Lapsed on kuidagi uut moodi tänapäeval. Hinda on tõusnud ise tehtud kingitused. Ja see teeb mulle tõeliselt rõõmu ning südame soojaks. Isetehtud kingitused on siis tavaliselt minu puhul kindad-sallid-sokid. Kui mina olin 10 +/-4 aastat vana, siis mul küll kingituseks saadud kindapaar silma särama ei võtnud, aga nüüdsel ajal näikse asjad sootuks teisipidi olevat.
Väga Erilise Mehe kindalugu sai oma lõpu minu jaoks üsna üllatavalt. Et lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist said ka Johannese õed endale kirjatud kindad ja olid nende üle üllatavalt õnnelikud. Kohe lausa nii palju, et istusid enamuse õhtust kindad käes (ja toas ei olnud üldse külm, ausõna)
Nii positiivne suhtumine andis mulle julgust kududa veel ühed kirjakindad. Seekord lausa Rootsimaale, ühele armsale neiule. Loodan, et talle meeldivad...

Tegelikult valis uus omanik nii mustri kui ka värvikombinatsiooni. Minu asi oli lihtsalt soov materialiseerida.
 Lõngad minu lemmikud- valge Jõgeva 8/2 ja hall Kuressaare turu lammas ja kits pooleks (oi, kuidas mulle see lõng meeldib!) Vardal 15/14 silma, vardad 1,5. Muster NN mustrileht 10/1986

"Pildid näituselt" (ikka koos Pisihaldjaga )

Sõrmikud. Sokilõngast, mille nimi on Alize superwash "machine washable" (no et ka kõige tuhmimad kujud saaksid aru, et sokke või kindaid võib lõpmatult pesta ja muidu trööbata). Tüüpiline sokilõng, 75% villa ja 25 % polüamiidi, vardal 17 silma. Kududa oli väga mõnus ja läks päris ruttu ka. Sõrmikukudumise tingis asjaolu, et nahkkinnastega oli juba natuke külm  ja kuna lund ei ole, siis on naljakas käpikutega käia (rääkimata sellest, et nendega on palav).
Nagu minu asjadega ikka - asi võtab kuju tegemise käigus. Algselt nägi idee ette tegelikult lihtsalt kindaid, siis lillekesega kindaid, siis konnadega kindaid... ja välja tulid "Tõelise patrioodi kindad" Mina olen rahul, et nad sellised tulid.
Käisin täna neid trammis inimeste peal testimas ka :D Mõjus. Inimesed vaatasid naljakate nägudega, üritasid minuga turul püüdlikult eesti keeles rääkida ja naeratasid.
Igatahes- mulle meeldib. Kindad, inimeste reaktsioon ja asjaolu, et sõrmed ei külmeta. Loodame, et ka teie saate neist positiivse sutsaka ;)

 Pildid kinnastel on pärit Pisihaldjalt (haldjaemand@gmail.com, kui soovite endalegi selliseid pilte soetada)