Inspiratsioon varitseb inimest igal pool. Ta on nagu mingi kuri gripiviirus või naabri napakas koer. Mind ründas inspiratsioonipisik seal, kus ma seda kõige vähem oodata oleksin osanud. Nimelt vaatasin ma vene realistlikke maale, mulle kohe meeldib vahest selline lihtne ja siiras kunst.
Neis emandates on hoogu ja enesekindlust, kas pole. Neist lausa õhkub eluga hakkama saamist
Ja otse loomulikult mäletavad vanemad inimesed Salvo Puupäid kes kohakaasluse alusel töötasid ka kohvikannusoojendajatena.
Ja oligi korras- mul tekkis lausa füüsiline vajadus teha üks kohvikannusoojendaja. Oli vägagi selge, et mul on seda soojendajat sama palju vaja nagu kalale jalgratast aga teha oli teda vaja. Ja sama selge oli ka see, et kohvikannu- tädi saab olema üsna lopsaka olemisega ning et tema nimeks saab Klafira. Ehk siis seekord oli tüpaaž ja nimi heal lapsel enne olemas, kui lapsuke ise ilmavalgust nägi. Kaltsukastis ootas oma aega mingi idamaise vurfiga siidst sall ja nimetatud aeg saabus saada seelikuks, Soojenduskihiks sai vana kampsun, kehaosaks kulunud niit oli ka lõngakastis olemas- seega 100% null-projekt.
Vot sihuke natuke napaka olemisega Klafira on mul nüüd. Muide- see naivistlik nägu on taotluslik ;)
Väga äge! Sa ikka oskad alati üllatada oma laheda jutu ja tegemistega!
VastaKustutaTervitades,
sinu siiras fänn :)
..ja pärlidki kenasti kaelas! Nüüd siis.. oled Sa parajasti üksi, kahe-, kolme- või hulgakesi, on Klafira alati rõõmsameelselt seltskondlik kaaslane! Tore ju!
VastaKustutaRinnapartii vajaks väheke push-up'i, muidu Klafira nagu üks Klafira olema peab :))) Oma tööd teeb kindlasti suurepäraselt!
VastaKustutaKlafira on tõeline naine, mitte mingu pušupimutt. Tõelisel naisel teatavasti lõug puhkab rinnal, rind kõhul, kõht reitel. ;)
KustutaKlafira on lahe ja Sinu tõelise naise kirjeldus toob lausa naerupisarad silma:P:P tumevalge
VastaKustuta