laupäev, 5. aprill 2014

Kadeda inimese raske elu

Ma ei arva, et ma üleüldiselt kade inimene oleksin. No nii põhimõtteliselt. Aga kadedusemadu ründab mind siis, kui ma kellelegi midagi koon. Siis tekib tavaliselt küsimus, et miks ma küll endale samalaadset asja ei tee. Eriti kui tehtav asi mulle endale ka kenasti väljakukkuv tundub.

Nii juhtus ka nüüd, kui ma meie raamatukoguhoidjale (jah, KOV reform ei ole veel meie raamatukogu reformimiseni jõudnud- küll me juba teame, mida see "reform" inimkeeles tähendab) kirikinnaste juurde mütsi kudusin. Esimene katsetus tuli välja nii kole, et selle kirjeldamiseks puuduvad mul nii sõnad kui ka tahtmine. Kohutavalt kole müts, ausõna. Nii kole,et käsi pole kerkinud isegi harutama... Pilti koletisest arusaadavatel põhjustel pole.

Aga mütsi oli ikkagi ju vaja. Tavaliselt lähen ma raskema vastupanu teed ja arvutan (mina, matemaatiline imbetsill!!!) kogu asja iseseisvalt läbi (tavaliselt vigadega, millest johtub korduv harutamine), valin mustri ja palun kudumise ajal jumalat, et kõik toimiks. Umbes pooltel kordadel juhtub nii nagu eelmises tekstilõigus kirjeldatud. Aga pooltel läheb õnneks ka  :P
Seekord olin ma veel nõrk ja otsustasin teha nagu üldiselt mõistlikud inimesed teevad- otsida õpetuse, valida enamvähem sama jäme lõng ja anda varrastele valu.
Mustri leidsin Käsitöö 2011 kevadnumbrist. Mulle on see Inga Ilukuduja müts alati väga meeldinud, nõnda tundus soov lõpuks lõngaga vormistada täiesti asjalik.



Mustrit muutsin nii palju, et kuue mustrikorra asemel kudusin mina viis ja palmikut pöörasin ka teistpidi. Tundus mulle kuidagi käepärasem sedapidi seda teha.
Lõng palmikuliseks mütsiks ostetud Novita Seitsevenda (ühest tokist sai suisa kaks mütsi!), varras 3,0. Aega kulus ilmselt paar tundi, seega on väga arusaadav, et ühe soojaga viskasin ma valmis teise mütsi veel, sedapuhku endale. Mitte et mul seda mütsi kuigivõrd vaja oleks ;)

4 kommentaari:

  1. Pea hoogu nüüd! Me ei jõua enam jälgida, millega oled hakkama saanud!
    See Inga müts on mu lemmikuid, ma kudusin ka läbi. Eriliselt ilus muster on. praegu tunnen ka mänusat kadust, sest omale pole ma veel seda jõudnud või taibanud kududa ja see ilus müts siin ajab lihtsalt kadeduse peale.

    VastaKustuta
  2. Ma olen kah selle mustriga ühe mütsi teinud, see on tõesti üks kena muster!

    VastaKustuta
  3. Müts on ilus ja aus! Ma vist üks väheseid, kes pole seda kudunud ja vist ei koo ka, aga ainult sel lihtsal põhjusel, et ajakirja ei ole.

    VastaKustuta
  4. Lugesin postitust täna hommikul ja muidugi oli kohe ka sama mustrit vaja... Kohalik raamatukogu aitas hädast välja.
    Pean ütlema, et eelistan siin näidatud mütsi ajakirja omale :)
    Aitäh blogimast! :)

    VastaKustuta