Otsing sellest blogist

pühapäev, 13. oktoober 2013

"Nagu mingi LOLL!"

 See lause on mulle siin ja seal lastest pajatavades blogipostitustes silma jäänud ja alati kohutavalt naljakas tundunud. Eelmisel reedel sai see sõnaühend minu jaoks täiesti uue sisu.  Et algusest alustada tuleb teatada, et käisin Berliinis töölähetuses ja pean tagasi võtma oma arvamuse, et
  1. Berliin on kole linn
  2. Berliin on igav ja pime linn
  3. ...ja et nõme on ta nagunii.
Mitte midagi sellest ei vasta tõele. Seda muidugi juhul, kui teil on aega seda mitmekihilist linna avada ja avastada. 
Ühesõnaga- minge Berliini ja võtke endale aega kolada muuseumides ja lossides, kirikutes ja parkides. Lõngapoodides nagunii (küll ma teid tunnen ;)) Nendest räägin ma mõnes järgmises postituses. Jah ma ostsin uut lõnga, kokku 350 gr.



Kindlasti leiate te netist kümneid proffide tehtud iluvaateid lossist ja pargist. Mina panin siia mõned minu jaoks huvitavama nurga alt tehtud võtted. 
Kui ma ütlen, et see loss on kaunis, siis ma ei ütle midagi. Minge kindlasti sisse , võtke klapid ja ilmtingimata külastage II korrusel portselaninäitust. Muide, mingi keisri (kelle nimi ja number mulle meelde ei jäänud) hõbepulmade puhul pakuti hanepasteeti, lõhet, sparglisuppi, minged tidilipomme, mille täpne nimetus on meelest läinud ja sufleed. No nii lihtsalt teadmiseks. Kogu menüü oli kirjutatud portselanplaadile. Igatahes kogu see portselan oli I-ME-LI-NE!!!!!

Teine koht, millest ma olen siiras vaimustuses on Berliini Toomkirik, Berliner Dom



Loomulikult ei saa jätta külastamata Berlin Sealife
 Küll lestamehel on ikka hea töö!

Haitited olid igatahes vägagi suhtlemisaldis ja ilmselgelt tahtsid nad mängida.
Youtubes on väga lahe klipp ka, kui viitsimist on, siis võiks vaadata  http://www.youtube.com/watch?v=Q8BebtsjSw0

Et nüüd asi ainult reisijuttudeks kätte ära ei läheks siis näitan natsa näputööd ikka ka. Kalamaailmaga tutvumine mõjutas mind kuduma kalasokke. Kuna tellimus haisokkidele oli juba ammu esitatud aga tegudeni jõudmine võttis aega, siis reisil said haisokid peaaegu lõpetatud. Jäid pisiasjad- uimed, hambad, veretilgad, silmad. Ühesõnaga sihuke peeniku mudru, mis hullusti aega võtab.
Kalasokid on osutunud ootamatult popiks, seega tuli veel üks kalasokitahtja. Aga ma tõesti ei viitsinud kolmandat korda sama asja teha. Seega võtsin endale natuke mõtlemisaega ja ennäe. Mõte tuligi. Et mis oleks kui kooks Nemo sokid hoopis....  No et kuidas Nemost kasvas raske lapsepõlve, piisava  vanemliku hooleta kasvamise ja kehalise eripära koosmõjus väike psühhopaat, kes ujujaid jalast närimas käib. Oma osa on seal kahjuks ka Nemo sõbral Pätt Pärtelil.
Nemo kuju sobib ju psühhopaadiks nagu valatult. Eks enamiku massimõrvarite kohta ütlevad neid lapsepõlves tundnud kodanikud, et tegemist oli Päikeselise Lapsega ja et "ta oli alati niiiii viisakaks ja aitas tädisid üle tänava". Aga vaata- psühhopaadiks ja koletiseks kasvas
 Kas natuke kalasuppi ka läheks?
 Kaldale uhutud
See aga on spikker, mille järgi ma Nemo ja PättPärteli kudusin

Et Nemo sokid on popiks osutunud, siis panen paari sõnaga kirja, kuidas ma Nemo lõugu kudusin. Kudusin lõngast, mis originaalis on 420m/100 gr. Võtsin kahekordselt, st 210 m/100 gr. Lõin ringselt, etnograafilisel kombel/venivalt üles 25 silma vardale. Kudusin 7 rida kõrgusesse ainult parempidi, et kerima hakkaks. Sellest rullist moodustuvad huuled.
Edasi tuleb kududa lühendatud ridadena. I varras tuleb kududa lõpuni, II varda otsast kudusin mina 3 silma, võtsin 2 silma kokku, kudusin veel ühe silma ja pöörasin töö ringi, nüüd tuleb kududa I varda algusest3 silma, võtta 2 kokku ja kududa veel üks silm, töö keerata ringi, kududa ringikeeramise kohani, võtta 2 silma kokku nii, et üks kokkuvõetav oleks enne keeramist ja teine peale keeramist. Issand, see kõlab nagu hiina keel, aga lugege palun ka Tööpingi õpetust, kuidas Hiiu kanda kududa Kogu see lõuakudumine  on täpselt sama  põhimõttega. Ühesõnaga, muudkui koote ja keerate ja võtate kokku, kuni teil on kahel vardal sobiv silmade arv, et sokki edasi kududa (mul 16 silma vardal). Nüüd tuleb sama asja korrata III ja IV vardal, lõnga vahepeal katkestada ei ole vaja. Kui see keeramise ja kokkuvõtmise jura on läbi, siis koote edasi jumala tavaliselt, nagu sokki ikka kootakse. Uimed teete pärast umbestäpselt ;) Ma usun, et kui te seda loete, siis ei saa mõmmigi aru, aga kui te nüüd veeretama/kuduma hakkate, siis saab kõik selgeks.
Pisike ettekujutus ka sellest, kuidas Nemo ujujat jalast näksib



Valmis on saanud ka minu peaaegu koopiakindad. Koopiast on asi siiski kaugel, pigem võiks kasutada väljendit "vanast mõjutusi saanud"
 Siin on uus ja vana kõrvuti. Ega sarnasust on vähevõitu, kui aus olla...

Kindad olid tegelikult ammugi valmis, pildidki tehtud. Aga mingitel müstilistel asjaoludel kadusid osad pildid mu fotokast ära. Sokipildid, vaibapildid, kindapildid ja esimene käik Charlottenburgi lossi ka muidugi. Ju seda oli siis tarvis, et paremaid pilte ja muljeid koguda.

Ühed lõngakulutamise raames kootud tavalised triibusokid on ka valmis saanud. Polegi neist nagu midagi erilist kirjutada- tavalised kummarisokid.

Aga et siis miks nagu loll või nii.
Ühesõnaga ma olin kindlas teadmises, et minu komandeering lõpeb reedel, 11.10. Jätsin tähelepanuta fakti, et lennupiletil oli kirjas 12.10. Uskumatu tropp, eksole.
 Kirjutasin ennast hotellist välja, klaapasin oma kohvriga lennujaama. Läbisin edukalt chek-in-i, andsin oma kohvri ära, läbisin (koos varrastega, muide!) turvakontrolli ja istusin mitu tundi, tähtis nägu peas, lennuootesaalis. Kohvitasin, kudusin, lugesin ja ootasin, millal lennuk ette aetakse. Aetigi. Mina ikka istun nagu mingi miki ja ootan. Sabast saadi mul kinni enamvähem lennuki trapil, et ootoot, madam, aga teie lend on homme :D Uskumatu, kuidas ma KÕIKIDEST väravatest täiesti ilma ühegi probleemita läbi kõndisin. Lennujaama töötajate etteheide, et "aga teie kohver on ju juba lennukis" tundus lausa koomiline :D Nagu ma ta ise sinna laadinud oleks! Pakkusin siis, et las ma lähen ka lennukisse, aga tutkit, see mõte neile ei sobinud. Ühesõnaga, võtsin oma äratrööbartud roosa kohvri näppu ja kolistasin linna tagasi. Loomulikult oli selleks ajaks, kui ma hotelli tagasi jõudsin mu vana tuba juba järgmisele antud. Hotelli manager oli aga nii armas, et leidis mulle uue hotelli, viis mu sinna kohale ja tegi veel märkimisväärset alet ka (ta töötab vist mõlemas hotellis)
Hotell oli kaunis, frauenhotell. Mulle on alati soospetsiifilised asjad kahtlased tundunud, aga seekord oli küll kõik ok. Katuseterassil, pleed ümber, pimedas kiriku kellamängu kuulata, capuccinot limpsida ja tuledes linna vaadata oli hingemattev kogemus, ausõna.
Ja nagu ütles elutargalt sõber Kersti "Kui sul on lõnga ja vardad, siis võib igal pool olla" 
Jumala tõsi, selle igal pool olemise ja ootamise tulemusena on sündimas küünarkindad, millele ma panen nimeks "Istudes Tegelis" Pole vist vaja ära märkida, et ka järgmisel päeval läksin ma varrastega turvakontrollist läbi. Mulle tundub, et 15 cm bambusvardad neid väga ei huvita...aga hing väriseb alati, sellepärast ma lemmikvardaid ikka lendama ei vii, vähemalt salongis küll mitte.

Mu järjehoidjate varu sai Saksamaal kõvasti täiendust. Saksamaa on ilmselgelt järjehoidjate kuningriik. Neid müüakse igal pool, üks ilusam kui teine. Harivad veel peale selle. No ma polnud kuulnudki kunstnikust nimega Heinrich Zille ja Preisimaa oma keisrite ja Königinitega on mulle ka alati üks segane paik tundunud. Igatahes järjehoidjad ärgitavad uurima ja otsima.
Kui nüüd mõni armas lugeja on postituse lõppu ka jõudnud ja ära kannatanud selle pika loba ja palju pilte, siis luban, et uued asjad on tegemisel ja uued jutud tulemas. Kohtumiseni, armsad!

11 kommentaari:

  1. Berliin on väga ilus ja huvitav linn, elasin seal kunagi üle aasta ja igatsen väga tagasi! Nii hea on lugeda, et Su arvamus muutus :)
    Kindad on imeilusad!

    VastaKustuta
  2. Sinu kootud kindal on vägagi sarnasust oma eeskujuga. Mina siit kaugemalt vaadates küll näen!
    Ja vot need psühhopaat Nemo sokid on väga vahvad! Mulle meeldivad need rohkemgi, kui haisokid!
    No ja kultuuri- ning lihtsalt iluelamus äratab minu uinuvat kadeduseussi..., aga et järjehoidjate seltskond täiendust sai, on üks äraütlemata tore seik - igaüks, kes kunagi midagi kogunud, "teab seda tunnet"! :)

    VastaKustuta
  3. Oi, ma sain südamest naerda, nagumingiloll lugu :) Tuleb välja, et lennujaamades töötavad ka lihtsurelikud, kes vahel vigu teevad. Ma olin Ryanairi lennukisse just maha istunud, rahvas tuli lennukisse ja nende hulgas üks mees Easyjeti piletiga. Ja bambusvardad neid tõesti ei huvita, kuigi süda ikka väheke väriseb, kas seekord läheb õnneks.
    Kindad-sokid ikka oma tuntud headuses. Minu lemmikud on ka Nemo sokid, neid tahaks kohe jalga närimas näha ;)

    VastaKustuta
  4. Nii palju kõike ühes postituses. :)) Kindad on väga ilusad. On ju ikka modelliga sarnased. Mulle väga meeldivad, roosihull ju. ;) Mõlemad kalasokid on vahvad, ja veel kõik see mis neist kirjutad. ;) Kummikusokid meeldivad ka, vahest on sellised lihtsad sokid just kõige armsamad hingele.
    Tead, mul ei olnud Berliinist mingit arvamust... siin pilte vaadates ja juttu kõrvale... tahaks ka selle linna ära näha kunagi. Muidugi, ilma väikese seikluseta pole ikka täit reisiemotsiooni. :))

    VastaKustuta
  5. Sa oled nii palju kududa jõudnud vahepeal. Kindad on täitsa sarnased, ei peagi olema ju 100% sama, aga peale vaadates on kohe sarnasus näha. Mulle meeldivad sinu tehtud rohkem kui originaalid, vot!
    Sokid on kelmikad, Nemod huvitavad mind ka... tahan jalas ka näha! Haid on samuti lahedad, aga Nemod on ägedamad :)
    Reisijuttu meeldib mulle alati lugeda ja ma naersin südamest (vabanda :) ) su seiklust lugedes, kujutasin vist liiga elavalt ette. Aga tubli, et ikka ilusasti tagasi tulid!

    VastaKustuta
  6. Tänan teid, et te mu originaalloomingu huvitavaks kiidate ja sellest teada tahate ;) Eka ma panen mõna reaga kirja, kuidas Nemo lõugu kududa, edasi on ju labasemast labane triibusokk. St puhas petukas pms ;)

    VastaKustuta
  7. Ooo, mis mõnus lugemine! Uskumatu, et sa lennujaamas nii kaugele pääsesid! Mulle tundub, et siin, Eestis, vahitakse küll kõik piletid ja kuupäevad ja nimed nii korralikult üle, et hiirgi ei pääse läbi. Aga suur ja korrektne Saksamaa...
    Kummarisokkide triibulõnga tundsin ära - see toon on mul poes üks popimaid :) Julge inimene, kes oma jalakese selliste lõugade vahele ajab kui neil kaladel on!
    Reisimine... Kui mul poleks väikest Stockisõitu ees, siis oleks ma praegu kade :P Juudas kui hea on kõndida mööda tundmatu linna tänavaid ja oodata, mis ime sund nurga taga ootab!
    Igal juhul - tänud mõnusa lugemise eest :)
    Susa

    VastaKustuta
  8. Kummarisokkide lõng on Alize Mississippi. Tegin Kiviõli Lõngapoe tüdrukutega lõngavahetust.

    VastaKustuta
  9. Nähtavasti tuleb Tegelis turvameetmeid suurendada, "igasuguste" suvalise kuupäevade piletitega saab lennukiukseni välja:P:P Ja hoopis halvem oleks olnud tõdeda, lend lahkus eile...... Tänan laheda lugemise eest! tumevalge

    VastaKustuta
  10. Ilusad sokid ja kindad!
    Puuvarrastega saab muide ka lennata. Mul olid suvel nr. 3 ringvardad käsipagasis, keegi ei kobisenud. Nüüd sügisel lendasin nr. 2,5 sokivarrastega - ka läks õnneks. Kui nüüd veel lennu ajal kududa ka söandaks, siis poleks lendamine enam sugugi nii tüütu tegevus. Su sõbral Kerstil on 100% õigus!

    VastaKustuta
  11. pakun, et see menüü pärines sellestsamast charlotte pulmast, kui hohenzollern teda kosis.

    VastaKustuta