Otsing sellest blogist

laupäev, 23. veebruar 2013

Kuidas ma "Wimbledoni" tegin...

Ammuks see oli, kui netis ilmusid pildid tennisevõistlustel kuduvast naisest.  Mina sain veidi väiksemas mastaabis sama asjaga hakkama... Aga kõigest järgemööda...

Kuna pidueelne päev on kaitseväelastele alati tegemisi täis, siis meie usin pisike kollektiiv koostöös Eesti Invaspordi Liiduga toimetas Eesti-Inglismaa kelguhoki võistluse korraldamisega. No meie osa oli pigem kaasata  meie haavatuid ja neile invaspordivõimalusi tutvustada. Ühesõnaga, asjasse oli segatud jää, aga mina uisutada ei oska. Pole kunagi osanudki ja ilmselt on ka liiga hilja õppida. Seega valmistusin ma aegsasti pilte tegema ja  ,mis salata, võtsin kaasa natuke kudumist, et aega täita, sest egas usin naesterahvas saa käed põllel niisama aega surnuks lüüa ;)
Pakkisin aegsasti kaasa kudumiskoti (mis on ka minu enda tehtud ja siiamaani teile näitamata)
 Koti tikand on umbes 16 aastat tagasi tehtud ja sündis see üllitis lihtsalt talumatust tahtmisest risti tikkida. Tulem vedeles mõnda aega niisama, siis töötas veidi aega köögis pildina ja edasi oli tema saatus kurvapoolne. Ta lihtsalt oli. Niikaua, kui tekkis mõte tikand vardakotiks vormistada.
Töökaaslased ja haavatud uisutasid ja sõitsid kelguhoki kelguga, mina kudusin.  Sõdurilehe ajakirjanikud olid    
krapsakad ja püüdsid mu koos mu kudutööga ka pildile ;)

Kudusin oma  Ljubutška mütsi (Ravelrys täitsa saadaval) Lõngaks erinevad villased lõpud , varras 2,0. Mina oma piiratuses arvasin tõsimeeli, et seda mütsi saab kanda ainult ühel moel. Aga noor kolleeg leidis vähemalt nx varianti. Toon siinkohal mõned näited;)

 See variant leidis kõige suuremat vastupanu. Puudu olid draakoni "seljanagad" ja värviline tutt ja mis kõik veel :D Aga tegelikult osutus üks tavaline müts väga ja väga innovaatiliseks. Ma arvan, et mina hakkan teda kandma nö küljel (vt pilt nr 1). Kui taevas tahab, siis saab sest ehk kunagi ka pilti näha.
Seniks aga juttudeni.
Ah jaa;) Kaitseminister andis mulle ja mu ühele kauaaegsele kolleegile "silmapaistva panuse eest vigastatud kaitseväelaste tugisüsteemi loomisse ja arendamisse"  Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi.
Ma olen tegelikult ikka natuke uhke ka... Ja punastan ka natuke...

7 kommentaari:

  1. Soovin õnne! Lugupidamisega. Tänuväärt töö ja teeb hinge soojaks, kui seda tunnustatakse. Väga ilus.

    Aga, jaa, alles ilmus ju foto tenniseplatsi ääres kuduvast (appike:!) armsast naisest. Ootame huviga:)

    VastaKustuta
  2. Ja peadki uhke olema ! See on väärikas uhkus ja see tunnustus on hinnang Su ametialasele tegevusele ! Õnnitlen minagi Sind selle tunnustuse puhul !
    Ja too müts tundub tõesti olevat universaalne ... pöörad teda peas ja kohe on tunne, et on hoopis uus müts ! Igaks nädalapäevaks või meeleoluks uus võimalus !
    Aga vot see risti pistetud kotimuster on nii kena, et ... mõte liigub ka tasakesi nõela ja niidikarbi poole !
    Ilusat kodumaa sünnipäevapidu !

    VastaKustuta
  3. Armas Ivi! Peadki uhke olema, mina ka olen sinu üle uhke!!!

    VastaKustuta
  4. Väga lahe, kui tekib siuke talumatu tahtmine risti pista:P:P Ma soovin Sulle südamest õnne nüüd siis ka selle töise tunnustuse puhul! Sa teed vägaväga vajalikku tööd. Kaitseväes on tänane päev ja mitu eelnevat päeva paraadi ja pidupäeva nägu. Eks ma vaatan tänast natuke teise pilguga, sest ühe soomuki peal seisab meie pere poeg. Sain sünnipäevahommikul tõelise "kroonuäratuse" osaliseks kui lauatelefon läbi maja kaikus, laps helistas. tumevalge

    VastaKustuta
  5. Aitäh, kallid sõbrad! Tumevalge, issake, kas see pisike poiss on juba nii suur, et sõjaväes olla või???

    VastaKustuta
  6. Jaa, kallis Ivi, üks meie pisike poiss on ligi 2m pikk ja sobib oktoobrist saadik kroonu jaoks, teine pisike poiss on veel kodune pisike 1m65cm-ne. Aeg ju lendab. tumevalge

    VastaKustuta
  7. Palju õnne tunnustuse puhul!
    Kuigi paljudele võib tunduda pühaduseteotusena spordiplatsi servas varraste klõbistamine, siis minu arvates igati kiiduväärt tegevus :)

    VastaKustuta