pühapäev, 26. juuni 2011

Kirikinnaste massiivne tulemine jaanikuus ehk salvokat säti suvel

Ilmselt ON imelik, kui inimene koob ohjeldamatutes kogustes labakindaid juunis, kui päike lõõskab (no Ok, ei lõõska, vaid natuke piilub pilve tagant).
Mulle on alati meeldinud vabadus oma tegemisi sättida nii nagu mulle sobib, eelmisel aastal juulilõõsas heegeldasin ma villast lapitekki. Selle aasta suve märksõnaks on siis labakud.

Seni olen ma enamku oma kinnastest kudunud nö vanade muuseumimustrite järgi- hea lihtne- arvutad välja oma vardale minevate silmade arvu ja muudkui kood. Aga mõnda aega tagasi hakkasid mind kiusama vanad NN mustrilehtede kindamustrid, mis kohe TAHTSID uuteks kinnasteks saada.
Ja minu arvates on võimalus, et just nendel vanadel NN mustrilehtedel avaldatud mustrid on kadumise ohus. Ning mis kohast on need ca 35-40 aastat vanad mustrid vähem väärtuslikud või rahvalikud, kui ERMi kogudes olevad?
Seega võtsin endale missiooniks kududa kinnasteks võimalikult suur hulk NN kindamustreid! Voh!
Puhkuseplaan oli valmis saada vähemalt kümme paari ja selle ülesandega olen ma graafikus- puudu on veel 2 paari kinnusid ;)
Ma küll lubasin pikka juttu, aga ega piltide üleslaadimisest vist ka ei pääse...(see on mu blogimiseidee juures üks kõige hapram koht, aga julgete päralt on võit ja vangimaja!)





Veel mõni sõna kinnastest. Tõeliselt imelik oli see, et iga mustrit  kududes hakkasid need ristid ja kaheksakannad ja hanõsilmad ja muud vigurid justkui mingit oma elu elama. Lastekindaid tehes oli mul pidevalt tunne ja pilt silme ees, kuidas just need keerulised ja mitmetahulised kaheksakannad hoiavad uutel omanikel kooliteel ja kelgumäel silma peal.
Ja vahest on kasu ka vendade eelmistest ämmadest ;) Just selle imelise persooni kunagi 30 aastat tagasi tehtud kinnastelt õppisin ma ära, kuidas saavad narmad kinnaste külge. Õpikutes- raamatutes olnud instruktsioonid ei sobinud mitte.

Kinnastel hetkel omanikke pole- seega olen avatud pakkumistele!

13 kommentaari:

  1. Imeilusad kindad! Mulle meeldivad eranditult kõik! Ja nii mõnus on vaadata labakuid rohelisel murul lillede vahel :)

    VastaKustuta
  2. Mmmm...! Jehhuu ! Silmailust ma küll ei loobu !
    Elina.

    VastaKustuta
  3. Ja nüüd ma lisan veel, et kirjatud kindad on ikka ilusad küll ja eks needki mustrid on ju tõesti ka juba piisavalt eakad, et rahvalikeks mustriteks nimetatud saada !

    VastaKustuta
  4. Oo, kui kaunid kindad!

    VastaKustuta
  5. Ossa!!! Ei, kinnaste kudumine juunikuus EI ole imelik, see on hoopis äärmiselt kadetsemisväärne (positiivses mõttes muidugi) sest ise ihalen ka aga ei saa praegu kindaid teha. Küll on ilusad kindad sul!!!! Ja muuseas ka minul on kastitäis vanu NN kindamustreid ootamas et millal...osad mustrid eelmisel talvel ka sisse skannituna sest mõni mustrileht oli nii räbal. Palju õnne ka blogi puhul- seda on oodatud;)

    VastaKustuta
  6. Oo, mis uhke kinda-paraad! Sinu blogi oli väga oodatud :)

    VastaKustuta
  7. Ma ka ootasin, milla Sa blogi teed! Nüüd mul jälle üks mõnus koht juures, kus piilumas käia:)
    Kindad on kõik ilusad, minu lemmikud on neljandal pildil!

    VastaKustuta
  8. Mul on väga hea meel, et minu lemmikblogijad on minu oma oodanud ja siia väga kiiresti tee leidnud! Te teete mu väga rõõmsaks ja uhkeks!

    VastaKustuta
  9. Tere, kallis Martaberta! Ka mina olen Sind blogima oodanud, tead seda küll- oleme sellest rääkinud :)Rõõm on igati suur, ootan huviga Su tegemisi. Kindad juunikuus, super! Kõik on kaunid ja lemmikud. Ja need Sinu mõtted kaheksakandadest... kindad peavad lihtsalt head olema. Ma isegi alati mõtlen, et kududes-heegeldades saan vaid häid mõtteid mõelda :)
    Sukanõel

    VastaKustuta
  10. See, et Sul nyyd blogi on, oli just see, mis puudu oli. Loed ja muigad ja itsitad ja siis naerad juba päris nii, et piss-tuleb-kohe-pyksi ka. No umbes nii nagu need telefonimaratonid eksole. Nii Sinulikult mõnus lugemine otsast lõpuni ja kindaparaad, nagu eelpool tabavalt juba kirjas on, on uhkelt ilus. Ja mis muud need on kui rahvuslikud mustrid. Rahvuslikuks kvaifitseerub ju kõik, mis stilistiliselt klapib. Ja kui rahvas kannab ka, siis see ongi rahvariie. Selle maa rahva riie. Olgu see inimene siis parasjagu kasvõi Alaskal, ikka on tal käpa otsas uhke ja oma Eesti värk, mida auga kanda. Nii arvan mina.

    Ja pikkade silmadega ootan uusi tegusid ja kui tegusid pole parasjagu ette näidata, siis juttu kohe päääääris kindlasti. Pikka iga blogile ja edu ikka Sulle :)

    VastaKustuta
  11. Aitäh, kõik te mu südamele armsad inimesed! Ilusate sõnade, innustamise ja ergutamise eest.

    VastaKustuta