laupäev, 21. jaanuar 2012

Kaaresall

Käsitöö poolest on jaanuar olnud lausa ikalduse-kuu. No ei ole tunnet, et midagi tahaks teha.
Aga natuke ikka olen kudunud ka. Kudusin ühe kaaresalli. Muide, kas te teate, et nende kaaresallide peenem nimetus on fišu (fischu, no või kuidagi umbes nii)? Mitte et see nüüd väga oluline oleks või midagi...
Kaaresalli äärpits on Haapsalu räti raamatust kõige laiem äärepits. Mulle need gootilikud kaared meeldivad.
Lõng on türklaste Alize Angora Gold Simli (10% mohääri,10%villa, 5% metallikniiti, 75% akrüüli) , ringvarras 4,5. Kulus punktipealt üks tokk, kuigi ma paanikas jõudsin juba uue lõngatoki tellida. Hea, et Kiviõli lõngapoe müüjad on nii vastutulelikud, et järgmisel päeval olid nõus selle toki muu lõnga vastu vahetama :)
Tulemus oli minu arust üsna tore, selline pidulik teatrisall külma saali õlgadele võtta. Värvivahetus jooksis ka justkui õigesse kohta. Ühesõnaga- jäin rahule.
Mõned pildid ka, liigse kunstilisusega nad kindlasti silma ei paista, aga ehk ajavad asja ära ka...

Natuke kiunu ka...
Lubasin kevadel (jah, eelmise aasta kevadel) ilmselt mingis ajutise meeltesegaduse seisundis kududa kolleegile kampsuni, aga jätsin täpsustamata kõik tingimused. Kolleeg on üsna jäikade põhimõtetega ja tema ning minu ettekujutus ühest nööpidega kampsunist ei kattu kohe mitte üks raas...Muidugi saan ma aru, et tema kannab seda üllitist, aga no üksühele mingi õpetuse järgi kududa on mulle kole piin... Nüüd ma siis vaevlen selle kampsuniga... Mitte ühtegi tellimuskampsunit ma never-ever enam kuduma ei hakka, luban pühalikult!

pühapäev, 1. jaanuar 2012

Retro ja nostalgia, feat Mithgariel ja Triine

Enne kui alustame siis- TOIMEKAT JA TEGUSAT, IDEEDEST KUBISEVAT, ARMASTUST, VÕIMALUSI JA TERVIST TÄIS ALANUD AASTAT!

Isetegija neiu Mithgariel nakatus lõngavärvimise pisikusse ja on nakkust eduliselt levitanud. Kuna mul puudub igasugune immuunsus kõige suhtes, mis on kasvõi servapidi villa, lõnga ja varrastega seotud, siis haigestusin ka mina. Mitte et ma nüüd kaebleks või midagi...
Ühesõnaga, peale pikka lihtkiibitsemist Mithgarieli blogis, mis asub siin http://kasitoopodin.blogspot.com/ tellisin ma endale roosakat lõnga, mis oli oma hunnitu värvi omandanud košenilli ja sandlipuu koosmõjus. Sain oma lõnga kätte, aga ideed nagu polnudki. Tahtsin salli kududa, aga ei olnud sallilõnga nägu need nunnud potsakad. Lõng rändas mu üüratusuurde lõngakonteinerisse oma aega ootama.
Ja siis! Järsku! BAPAHHH! Selge teadmine.
Kuna see lõng meenutas mulle kogu aeg midagi, siis saabus selgus- see on täpselt sama värv, milline nägi välja lapsepõlves ema tehtud mannakreem. Puhas nostalgia. Ja veel sekund hiljem meenusid mulle ühed hunnitud pitsilised kindad, mis ema mulle kunagi ühe tädi käest ostis. Oi kuidas ma neid pitskindaid armastasin! Aga suure kandmise tulemusena kulusid kallisasjad õite niruks. Muster oli kaunis, aga sellel ajal minu jaoks ilmselgelt ülejõukäiv. Niru kinnas rändas täiesti teadlikult kappi ootama aega, et ehk kunagi, kusagil, keegi jagab kirja raiutud kujul seda mustrit... Aastad kulusid, aga muster jäi saamata. Meelest ära aga ei kadunud soov endale veelkord sellised peened villased iludused saada. Muidugi oli aegajalt sellise mustriga kindaid turgudel müügil. Aga need ei olnud need õiged. Olid jämedamast lõngast ja jämedamate varrastega ja armastuseta tehtud...
Aga mõni aeg tagasi näitas sellise mustriga tehtud sokke Triine http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9243&postdays=0&postorder=asc&start=60 ja lahke inimesena jagas ta ka kauaotsitud mustriskeemi.
Nüüd sai kokku lausa kolme isetegija looming- Triine (mustrita pole midagi), Mithgarieli (lõngata ei saa läbi) ja Martaberta (teostus on oluline ka).

Minu jaoks on kuidagi sümboolne fakt, et blogi uue aasta tegemised algavad koostööga. Loodame, et veel palju kordi saan ma kirjutada siltide alla märksõnaks KOOSTÖÖ. ;)
PS. Paberile sai minu esimene päris omaloominguline käpikumuster!
Kohtumisteni!